| kuu |
Teemad |
Grammatika teemad |
Kommunikatiivsed
oskused. Tegevused |
Palad |
S
E
P
T
E
M
E
R |
A
B C D |
| AABITS |
|
|
- Esimene aabits
- Kati õpib lugema |
| ALFABEET ehk TÄHESTIK |
Tähestik.
Võõrsõnad |
Nimistute koostamine.
Töö sõnaraamatuga |
- Tähestik |
| AEG |
|
|
- Aeg
- Aeg |
| AJALEHT, AJAKIRI |
Suur ja väike algustäht. Ajalehed,
ajakirjad. |
Artikli kirjutamine. Klassi
ajalehe(seinalehe, laualehe) koostamine |
- Mõista, mõista |
O
K
T
O
O
B
E
R |
E
F G |
| EESTIMAA |
Kohanimed. |
Jutustamisoskuse harjutamine.
Matkamarsruudi koostamine. Giiditöö. |
- Eesti geograafiast
- Kuidas Eestimaad kokku pressiti
- Kust Vooremägi on saanud. Eesti muistend |
| EESTI, MU ISAMAA |
Raamatupealkirjad.
Liitsõna |
|
- Maa
- Eesti hümn
- Sõda raudmeestega |
| EESTI KIRJANDUSEST |
|
|
|
| EMAKEEL |
|
Murre. Murrak.
Murdekeelega tutvumine. |
- Igioma
- Kihnu keele tund |
| ESPERANTO |
Keelte ja rahvuste nimetuste
õigekiri |
|
|
N
O
V
E
M
B
E
R |
H
I |
| HÄÄLTEST JA HÄÄLIKUTEST |
Häälik ja täht.
Häälikute liigitamine- Täis- ja kaashäälikud,
helilised ja helitud häälikud. |
|
- Mõista, mõista... |
| ISA |
|
Jutustamine erinevates laadides. |
- Vanast perealbumist
- Jalgratas |
| INTERVJUU |
|
Intervjuu.
Lugemine osaliste kaupa.
Sisu kokkuvõtte tegemine.
Jutu kirjutamine |
- Isa ja natuke kurbust
- Isa
- Isa kaotus
- Kui isa on kodus |
D
E
T
S
E
M
B
E
R |
J |
| JÕULUD LÄHENEMAS |
|
Retsepti kirjutamine
Lühipala kirjutamine |
- Jõulud tallis
- Jõulud Bullerbys |
| JÕULUKAART RÕÕMUSTAB |
Pühade, tähtpäevade õigekirjutus |
Kaardi valmistamine, ümbriku
vormistamine |
|
| JÕULUSALME |
|
Luuletuste esitamine |
- Jõuluks koju
- Kõige ilusam jõulupuu
- Seitse päkapikku
- Õhtu eel |
| JÕULUDE JÄREL |
|
Jutustamine |
- Piparkoogisüda |
| JAANIPÄEV - SUVE SUURSÜNDMUS |
|
Kava koostamine. |
- Õnn viiskudes
- Põlletäis kuldraha |
J
A
A
N
U
A
R |
K |
| KEELEST ÜLDSE |
|
|
|
| KÕNETAME KAASINIMESI |
Keel. Märgid |
Tervitused, tänud jms.
Kõnekäändude kasutamine |
|
| KIRI |
|
Erinevate kirjastiilidega tutvumine.
Kirja kirjutamine. Aadress. |
- Kirjad tulevad |
| KUIDAS KIRJUTADA |
|
Kirjandi kirjutamise meelespea. |
- Mati kirjand
- Soovitusi kirjandi kirjutamiseks... |
| KOOMIKS |
|
Koomiksi joonistamine |
- Etendus jääl
- Pontu ja Priidu
- Teeme ise koomiksi
- Mõista, mõista... |
L
M |
| LOODUS |
|
|
|
| LUULETUSI |
|
Luuletuse kirjutamine |
-Pisike
- Lumesoojus
- Läksin metsa
- Moosikeetja
- Mahlapressimine |
V
E
E
B
R
U
A
R |
LAUSE |
Lause. Jutustav, küsi- hüüd- ja
käsklause. |
|
|
| MUISTEND JA MUINASJUTT |
|
Tutvumine muistendiga.
Muistendi kirjutamine.
Klassi muistendikogumiku koostamine.Muinasjutu
jutustamine.
Muinasjutu tunnused.
Muinasjutu kirjutamine. |
- Kust sai rebane Reinuvaderi nime
- Kes või mis on muumid?
- Mees, kes käis kodunt väljas vaid öösiti
- Kas see on ikka päriselt ka nii?
- Mis on muinasjutt?
- Kus elab muinasjutuvestja? |
| MINEVIK JA OLEVIK |
Aeg- minevik ja olevik |
Jutustamine aega muutes. |
- Mõista, mõista... |
| NALI JA NAER |
|
Kahekõne koostamine ja esitamine |
- Naerukild
- Oh seda Oskarit |
| OTSEKÕNE |
Otsekõne. Saatelause |
Släng. |
|
| NÄIDENDID JA NÄITLEMINE |
|
Näitlemine.Näidendi jutustamine
lühikese jutukesena. |
- Uus laine
- Võlusõna |
| OMA NIMI IGAÜHEL |
Nimi. |
Nimede kogumine, liigitamine,
analüüs. |
- Nimi ei riku meest |
M
Ä
R
T
S |
P
Q R |
| PÕNEVUSJUTUD JA RÖÖVLIRAAMATUD |
Sõna ja tähendus. |
Küsimuste esitamine.
Töö sõnaraamatuga.
Jutustuse kompositsioon.
Põnevusjutu või lühinäidendi kirjutamine |
- Piraatidest
- Brigantiin Loreida
- Piraadijutt
- Raha vägi |
| RAAMATUTEST VEEL |
Teoste pealkirjade õigekirjutus. |
Pealkirjastamine.Raamatute nimestiku
koostamine.
Illustreerimine. |
- Kui isa kinkis raamatuid
- Raamat läbi aegade
- Millest rääkisid raamatud |
| RÖÖVLI RAAMAT VÕI
RÖÖVLIRAAMATA? |
Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Liitsõnad.
Silbitamine.Poolitamine.
|
|
|
S
S Z Z |
| SALAJASED ASJAD |
|
Salakirja lugemine |
- Salajutt
- Salakiri |
| SALAKIRJUTADA SUUDAB IGAÜKS |
|
Salakirja koostamine. |
- Salapärane kohtumine |
| SÕNAD JA SÕNARAAMATUD |
Nimi-, omadus- ja tegusõnad.
Võõrsõnad. |
Töö sõnaraamatuga. |
|
A
P
R
I
L
L |
T
U |
| TÖÖ |
|
Peamõtte leidmine.
Koomiksi joonistamine,
jutukese kirjutamine selle aineil. |
- Töö võib kiita tegijat
- Kilplased ehitavad nõukoda |
| TÖÖD ON MITMESUGUST |
|
Teatmeteoste kasutamine.
Tutvumine erinevate elukutsetega.
Pantomiim ja rollimängud. |
- Sepad ja meistrid
- Korstnapühkija
- Degustaator
- Arhitekt
- Optik
- Pottsepp |
| TÖÖ NÕUAB TEADMISI |
|
|
- Leiutaja, kes valgustas tervet
maailma |
| TARKUSKI EI TULE TÖÖTA |
|
Ideeskeemi koostamine. |
- Sibülla tarkuse raamat
- Kust ja kuidas saame teadmisi? |
| TULETA MEELDE KOMA KASUTAMIST |
Koma kasutamine. |
Praktilised tööd koma
kasutamisega. |
Kas sa tunned seda teed?
- Õppimise ülistus
- Kui kõrgel on kõrguste lagi?
- Vanarahvas tööst, tarkusest ja targast tööst |
V
W Õ |
| VASTANDID |
Sünonüümid, antonüümid. |
|
- Hea ja halb
- Parem ja vasak
- Põud ja vihm |
M
A
I |
ÕIGE JA VALE |
Ortograafia.
Häälikute pikkused. |
Jutustamine teises isikus. |
- Mis on parem?
- Aken
- Karistus
- Milliseid valesid on olemas
- Vanarahvas tõest ja valest |
| ÕIGEKIRJA KORDAMISEKS |
|
Sõnamängud. |
- Lambalugu
- Tagurpidi |
Ä
O |
| ÄRASPIDI, PAHUPIDI, TAGURPIDI |
|
Võrdlemine.
|
|
| ONU ÖÖBIK ÖÖSORRI TÄNAVAST |
|
Vigurjutu tegemine. Illustreerimine. Portreteerimine.
Iseloomustamine.
Jutustuse kirjutamine ja hindamine. |
- Kuidas onu Ööbik ennast riide
paneb
- Kuidas onu Ööbik jäätist sööb
- Kuidas onu Ööbik kõike kogub
- Luiskaja muinasjutt
- Roosimemm usub unenägusid
- Unenäod lähevadki täide |
Ü
X Y |
| ÜKS ÜLESANNE VEEL |
Lühendid |
|
- Matemaatika
- Mõista. mõista... |
| MIDAGI ÜLIRASKET |
Võõrtähed. Võõrnimed. |
|
|
Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused
Pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine.
Süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline
esinemine). Pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning
kirjeldavate tekstide lugemine; töö kuuldud ja loetud tekstiga (nt. küsimuste
esitamine, arutlemine).
Suhtlemine eri olukordades: ametiasutused (nt. postkontor, pank); vestlus eri partneritega
(nt. sõbraga, täiskasvanuga, rühmas).
Intervjuu. Suhtlusetikett.
Infoedastus kõnes ja kirjas.
Töö erinevate teabe- ja tarbetekstidega.
Jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; kirja, fantaasia, iseloomustuse,
dialoogi kirjutamine. Teksti põhjal kirjutamine (nt. sellele alguse või lõpu lisamine,
teksti jäljendamine).
Seina- ja laualehtede koostamine.
Lugemis- ja kirjutamistehnika treening. Teksti adekvaatne lugemine.
Tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess. Teksti kavandamine, eeltööd,
lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand.
Töö raamatukogus: vajaliku info leidmine, teatmeteoste kasutamine.
Keeleteadmised
Kõrvalekalded häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimise põhireeglitest.
Tähestikjärjestus.
Väit-, küsi- ja käsklause. Lihtlause. Alus ja öeldis. Lihtlause laiendamine.
Koondlause. Liitlause.
Sidesõnad ja kirjavahemärgid: et, sest, kuid, aga, vaid; ja, ning, ega, ehk, või. Koma
siduvate sõnade kes, kelle, mis, mida jne. ees.
Otsekõne.
Sõnavara: liitsõnad, võõrsõnad, laensõnad, mitmetähenduslikud sõnad,
sünonüümid.
Suur algustäht: koha- ja isikunimed, ajalehed. Pealkirjad.
Sõnaliigid. Tegusõnad. Olevik, minevik ja tulevik; pööramine ainsuses ja mitmuses.
Nimi-, omadussõnad.
Veaohtlikud kokku- ja lahkukirjutamise juhud.
Õpitulemused
4. klassi lõpetaja
tunneb lauses ära tegevust, selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja
teab nendevahelisi seoseid;
tunneb nimi-, omadus- ja tegusõnu, oskab tegusõnu pöörata;
tunneb lausete suhtluseesmärke;
teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust, tunneb ära autori- ja tegelaskõne
piirid;
tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;
tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;
eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;
oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;
oskab vormistada lausete suhtluseesmärke;
oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;
teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnaga sobivalt
vaheldada;
oskab kasutada koma;
järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;
oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;
oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda
infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;
loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot hankida;
valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine,
teksti viimistlemine);
oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;
oskab kasutada koolisõnastikke jt. teatmeteoseid;
oskab raamatukogust leida vajalikku materjali. |