3. klassi emakeele ainekava
AVITA õpik 2. osa

kuu Teemad Grammatika teemad Kommunikatiivsed oskused. Tegevused Lugemissoovitus
J
A
A
N
U
A
R		 - Talverõõmud

- Tähestik

- Kogud ja kogumine		 Silbitamine
Poolitamine.
Tähestik.
I ja j õigekiri

Kes? Mis? Mida teeb?
Omadussõna
Häälikupikkused

 Ajatelje koostamine.
Jutustamisoskuse arendamine.
Lauseskeemide koostamine.
Tähestikumängud. Nimekirjade koostamine.
Näituse korraldamine.
Murdekeelega tutvumine.
Salakirjade koostamine ja lahendamine.
Diagrammi koostamine.		 - T. Jansson "Muumitroll"
- A. Milne "Karupoeg Puhh"
- V. Korzets "Üks tüdruk, nimi Merike"
V
E
E
B
R
U
A
R		 - Sõprus

- Minu kodu  Eestimaa

 Suur algustäht
Pealkirjad

Sulghäälikud.
Kirjavahemärgid

 Sõbrapäevakaardi teksti kujundamine.
Mõistekaart.
 - O. Preussler
"Väike nõid"
- L. Frank Baum "Võlur Oz"
M
Ä
R
T
S		 - Tule külla!

- Koerad- kassid

- Sport
 Ainsus.
Mitmus

Samatähenduslikud sõnad
h sõna alguses
Kaashäälikuühendid

 Telefonikõne koostamine.
Menüü koostamine.
Iseloomustamine.
Luuletuse kirjutamine.
Jutukese alustamine ja lõpetamine.
Töö tekstiga.
Kahekõne koostamine.
Kava. Jutustamine.
Spordiraamatu koostamine.		 - H. Käo "Kui mina oleksin..."
- J. Põldma "Dzuudopoisid"
A
P
R
I
L
L		 - Naera terviseks!

- Lihavõtted

- Linnud

- Ole terve!

- Tule seiklema!

 Lühendid.
ma -- maa, sa -- saa, me -- mee, te -- tee õigekiri.
mul, sul, tal, kel õigekiri.

Kirjavahemärgid
Kes? Mis?
Liitsõnad.		 Mäng vanasõnadega.
Pildi järgi jutu kirjutamine.
Lausete järjekord.
Lindude raamatu koostamine.
Muuseumikülastus ja arutelu.
Plaani koostamine.

 

 - A. Kass "Pahupidi puhkus"
- A. Pervik "Arabella, mereröövli tütar"
- A. Schmidt
"Miisu"
M
A
I
- Emadepäev

- Jälle need mõnusad muinasjutud

- Kevad käes ja suvi tuleb!		 Sõnaliigid
Sulghäälikud
ht, hk

Kordamine ja ajavaru

 Palade lugemine osalistega.
 J. C. Harris "Onu Remuse jutte"
- Koomiksid
Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.
Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.
Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine. Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises tegevuses (joonistamine, meisterdamine), mängus ja sõnalises vormis.
Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.
Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine; tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi.
Sündmusest kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine.
Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste, laualehtede ja seinalehtede koostamine.
Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine, liigendamine.
Kirjatehnika. Kirjatöö välimus.
Tutvumine kooliraamatukoguga.

Keeleteadmised

Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälik. Tähestik. Häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine.
Asi, omadus ja tegevus sõnaga tähistatavana. Kes ja mis.
Sõna, silp, liitsõna; poolitamine.
Nimi: suur algustäht.
Üks ja mitu.

Tekstid
Rahvalaul - eeskätt folkloorne lastelaul ja laulumäng.
Veste.
Rahvajutt: muinasjutt, muistend, pajatus, nali.
Mõistatus, vanasõna.
Kunstmuinasjutt, värssmuinasjutt, tõsielujutt, luuletus, näidend.
Koomiksid jt. pildisarjad.
Multifilm. Film.
Omalooming.
Tarbetekstid.

Õpitulemused
3. klassi lõpetaja

tunneb õpitud keelemõisteid;
eristab juttu, luuletust, mõistatust, teadet, kirja; eristab teksti osi (väide, küsimus, käsk, palve, keeld jm.);
teab õppekirjanduse ja ettelugemise põhjal mõnd tähtsamat eesti ja väliskirjanikku; teab Eestis väljaantavaid lasteajakirju;
loeb õpitud tekste sujuvalt ja selgelt;
tuleb toime talle vajalike õppe- ja ilukirjanduse ning tarbetekstidega;
loeb ja mõistab erinevaid tekste ja nende otstarvet; suudab valida enesele huvipakkuvat ja jõukohast raamatut ning otsustada selle arusaadavuse ja meeldivuse üle;
on omandanud kirjatehnilise vilumuse;
suudab oma mõtteid kirja panna, kasutades õpitud reegleid (nimede õigekiri, häälikupikkuse märkimine, häälikuühendite ja liitsõna kirjaviis, lausepiiri tunnetamine ja
kirjavahemärgid);
kontrollib oma teksti arusaadavust ja õigsust;
jutustab arusaadavalt ja selgelt enesega juhtunust;
kuulab tähelepanelikult eakohast teksti, saab sellest aru ja toimib vajaduse korral saadud sõnumi kohaselt;
annab arusaadavalt edasi õppeteksti, kirjanduspala, pildiraamatu, filmi jms. sisu; oskab tekstidest välja tuua olulist;
oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis, kodus kui mujal (palumine, küsimine, keeldumine, selgitamine jms.);
oskab loetu ja kuuldu kohta sõna võtta nii suuliselt kui ka kirjalikult (eakohases vormis lugemispäevik, märkmed vm. kirjatöö);
kasutab raamatukogu.

Lühidalt:
3. klassi lõpuks peab õpilane oskama

määrata ja kirja panna kõikide häälikute kolme pikkust,
kirjutada õigesti kaashäälikuühendit,
ära tunda pikka ja ülipikka häälikut ning häälikuühendit
(kaal -- kael, pall -- palm),
eristada silpi, sõna, häälikut, häälikuühendit,
kirjutada õigesti erandsõnu (ma -- ta, mul -- sul),
kirjutada etteütlust õpitud programmi ulatuses (kuni 40 sõna),
panna lause lõppu õige märgi (punkt, küsimärk, hüüumärk).