Emakeele ainekava
5. klass

Sisu

 Kommunikatiivsed oskused. Tegevused Tekstiõpetus Soovitavad raamatud
S
E
P
T
E
M
B
E
R
Keel suhtlusvahendina. Kõne. Kiri.
Häälikuõpetus.
Täis- ja kaashäälikud. Helilised ja helitud häälikud.
Silp ja silbitamine.
Tähestik. Võõrtähed.
Teatmeteoste kasutamine (ÕS) ortograafiaküsimuste lahendamisel.
 Tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine).
Pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning kirjeldavate tekstide lugemine; töö kuuldud ja loetud tekstiga (nt. küsimuste esitamine, arutlemine). 		Kirjandi teema ja pealkiri. Christine Pullein - Thompson "Kodu Jessiele"

S. Olsson, A. Jakobsson "Berti päevik"
O
K
T
O
O
B
E
R
Häälikute märkimine kirjas.
H sõna alguses.
I ja j , v, hv või f -i õigekirjutus jne.
ÕS-i kasutamine.
Seina- ja laualehtede koostamine.

Lugemis- ja kirjutamistehnika treening.

 Kirjandi materjali kogumine J.Brezchwa
" Pan Kleksi akadeemia"

I. Ionescu  "Kristallmehike"
N
O
V
E
M
B
E
R
Häälikute pikkus (sulghäälikute pikkus, ühesilbiliste sõnade erandlik õigekirjutus).
Häälikuühend.		 Infoedastus kõnes ja kirjas.

Töö erinevate teabe- ja tarbetekstidega. 		Kirjandi materjali süstematiseerimine. D. Normet
" Lõvi ja lohe"
J. Parijõgi "Jutte"
H. Jõgisalu
"Maaleib"
D
E
T
S
E
M
B
E
R		 Häälikuühend. Diftong. Kaashäälikuühend.
Ülipika kaashäälikuühendi ja liitsõna piiril tekkivate kaashäälikuühendite ortograafia.
Liiteliste sõnade moodustamine.
ki- ja gi- liide, selle õigekirjutus. 		Pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine.

 
Jutustav kirjand. 		E. Raud Kalevipoeg"

Teiste rahvaste eeposte ümberjutustused:
"Gilgames",
"Beowulf"
"Haiavata" jt
J
A
A
N
U
A
R		 K, p, t s- i kõrval, b, d, g, 3. silbi alguses helilise hääliku järel.
Sõnaõpetus. Sõna ja selle tähendus.
Liitsõnad, liidetega sõnad. Laensõnad. Võõrsõnad. Mitmetähenduslikud sõnad.
Sünonüümid. Antonüümid.
 Suhtlemine eri olukordades: ametiasutused (nt. postkontor, pank); vestlus eri partneritega (nt. sõbraga, täiskasvanuga, rühmas).
Intervjuu.

Lugemis- ja kirjutamistehnika treening.

 Kirjeldav kirjand.

 

 J. Sarapuu
"Uru kummalised seiklused muistses Eestis"
V
E
E
B
R
U
A
R		 Sõna tähenduse sõltuvus kokku- ja lahkukirjutamisest. Suur ja väike algustäht.
Jutumärkide kasutamine.
Lauseõpetus.
Väit-, küsi- ja käsklause.
Lihtlause. Alus ja öeldis.
Tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess. Teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand. Arutlev kirjand. O. Arderi luuletusi

O. Luts "Nukitsamees"
M
Ä
R
T
S		 Lihtlause laiendamine.
Täiend. Sihitis. Määrus.
Koondlause.
Sidesõnad või, ehk, ja, ega koondlauses.
Kordame kaashäälikuühendi õigekirja.		 Töö raamatukogus: vajaliku info leidmine, teatmeteoste kasutamine. Kirjandusteose tegelaste iseloomustus. G. Durell"Minu pere ja muud loomad", "Loomaaed saarel"

H. Runneli luulet
K. Kanguri luulet
A
P
R
I
L
L		 Liitlause. Koma liitlauses. Koma siduvate sõnade kes, kelle, mis, mida jne. ees.
Lihtlausete paigutus liitlauses. Üte. Otsekõne. Lühendid. silbitamine ja poolitamine. 		Jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; kirja, fantaasia, iseloomustuse, dialoogi kirjutamine.
Teksti põhjal kirjutamine (nt. sellele alguse või lõpu lisamine, teksti jäljendamine). 		Sõnum. K. Pakkanen
"Suvesaare lood"
J. Liivi loodusluulet
M
A
I		 Sõnaliigid. Kokku-lahku kirjutamine. Arvude märkimine kirjas jne.

Aasta materjali kordamine ja ajavaru. 		Lugemis- ja kirjutamistehnika treening.  
A.DeSaint- Exupery
"Väike prints"

Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine.

Süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine). Pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning
kirjeldavate tekstide lugemine; töö kuuldud ja loetud tekstiga (nt. küsimuste esitamine, arutlemine).

Suhtlemine eri olukordades: ametiasutused (nt. postkontor, pank); vestlus eri partneritega (nt. sõbraga, täiskasvanuga, rühmas).

Intervjuu. Suhtlusetikett.

Infoedastus kõnes ja kirjas.

Töö erinevate teabe- ja tarbetekstidega.

Jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; kirja, fantaasia, iseloomustuse, dialoogi kirjutamine. Teksti põhjal kirjutamine (nt. sellele alguse või
lõpu lisamine, teksti jäljendamine).

Seina- ja laualehtede koostamine.

Lugemis- ja kirjutamistehnika treening. Teksti adekvaatne lugemine.

Tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess. Teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand.

Töö raamatukogus: vajaliku info leidmine, teatmeteoste kasutamine.

Keeleteadmised

Kõrvalekalded häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimise põhireeglitest.
Tähestikjärjestus.
Väit-, küsi- ja käsklause. Lihtlause. Alus ja öeldis. Lihtlause laiendamine.
Täiend, määrus. Koondlause. Liitlause.
Sidesõnad ja kirjavahemärgid: et, sest, kuid, aga, vaid; ja, ning, ega, ehk, või.
Koma siduvate sõnade kes, kelle, mis, mida jne. ees.
Otsekõne.
Sõnavara: liitsõnad, võõrsõnad, laensõnad, mitmetähenduslikud sõnad, sünonüümid. Termin.
Suur algustäht: koha- ja isikunimed, ajalehed. Pealkirjad.
Sõnaliigid. Tegusõnad. Olevik, minevik ja tulevik; pööramine ainsuses ja mitmuses.
Veaohtlikud kokku- ja lahkukirjutamise juhud.

Õpitulemused

5. klassi lõpetaja

tunneb lauses ära tegevust, selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid;
tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutmist, sidesõnade tähendust, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku, isikulisust ja umbisikulisust;
tunneb lausete suhtluseesmärke;
teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust, tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid;
tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;
tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;
eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;
oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;
oskab vormistada lausete suhtluseesmärke;
oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;
teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnaga sobivalt vaheldada;
oskab kasutada koma;
järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;
oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;
oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;
loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot hankida;
valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine);
oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;
oskab kasutada koolisõnastikke jt. teatmeteoseid;
oskab raamatukogust leida vajalikku materjali.