Emakeele ainekava
5. klass
AVITA õpik

Keeleteadmised

 Kommunikatiivsed oskused. Tegevused. Tekstiõpetus Soovitavad raamatud
S
E
P
T
E
M
B
E
R		 Keel suhtlusvahendina.
Kõne. Kiri.
Nimi ja nimetus.
Kohanimed. Asutuste nimed.
Isiku ja olendinimed.
Ajaloosündmused.
 Konverentsi korraldamine. Klassi muistendiraamatu kirjutamine.
Lugemiskiiruse suurendamine.
Märksõnaskeem.
Jutustamine lõpu muutmisega.
Ballaad.		 J. Smuul. "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk"
O. Luts "Nukitsamees"
A.DeSaint- Exupery
"Väike prints"
O
K
T
O
O
B
E
R		 Sõnavara.
Liitsõnad. Liitega sõnad.
Uudissõnad. Laensõnad. Võõrsõnad.
Terminid. 		Aheljutustamine.
Rühmatöö.
Joonistusvõistlus.		 J. Parijõgi "Jutte"
C. Collodi "Jaanike"
A. Lindgren
"Vahtramäe Emil"
H. Mänd "Nõiakivi"
N
O
V
E
M
B
E
R		 Sünonüümid. Homonüümid.
Antonüümid.

Lauseõpetus.
Lause.
Väit-, küsi- ja käsklause.
 Kirjutamine. Suuline ettekanne.
Raamatu kirjutamine.
 H. Jõgisalu
"Maaleib"
A. Kivirähk
"Kaelkirjak"
D
E
T
S
E
M
B
E
R		 Lihtlause.
Alus. Öeldis.
Kirjavahemärgid.
Üte.
Koondlause.
Liitlause		 Näidendi või kuuldemängu lavastamine. E.-M. ja T. Tali
"Suur päkapikuraamat"
J
A
A
N
U
A
R		 Otsekõne.
Kirjavahemärgid. 		Mandala.
Küsimuste esitamine.		 E. Raud
"Kalevipoeg",
"Imesõrmus",
"Saladuste puu"
"Imeflööt"
V
E
E
B
R
U
A
R		 Ortograafia.
Hääliku pikkus.
Sulghäälik sõna alguses.
h sõna alguses		 Konspekteerimine. Sempe ja Goscinny
"Väike Nicolas"
A. Lindgren
"Röövlitütar Ronja"
M. Twain "Prints ja kerjus"
M
Ä
R
T
S		 Silbitamine. Poolitamine.
i ja j õigekiri
tegijanimed
 Pliiatsiga lugemine. H. Väli "Hundikäpp"
S. Rannamaa
"Kadri"
H. Pukk "Jüri"
S. Truu "Silja, päikesekiir ja maailm"
I. Lember "Fantastiline tüdruk" "Fantastiline poiss"
B. Haller "Lapsi ei visata prügikasti"
A
P
R
I
L
L		 Kaashäälikuühendi õigekiri.
Reegel. Erandid.

k, p, t helitu hääliku kõrval.

 Arvustus.
Õpimapp.		 K. Hagerup
"Üle kõige maailmas"
F. Molnar "Pal-tänava poisid"
L. Frick "Ähvardus. Viga. Avastus"
M
A
I		 Kokku- ja lahkukirjutamine.
Liitega- ja liitsõnade õigekirjutus.
Omadussõna + nimisõna
Nimisõna + nimisõna.		 Uurimistöö. A. Pervik
"Arabella, mereröövli tütar"
A. Pervik
"Kallis härra Q"

Õppesisu
Kommunikatiivsed oskused. Tegevused

Pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine.

Süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine). Pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning
kirjeldavate tekstide lugemine; töö kuuldud ja loetud tekstiga (nt. küsimuste esitamine, arutlemine).

Suhtlemine eri olukordades: ametiasutused (nt. postkontor, pank); vestlus eri partneritega (nt. sõbraga, täiskasvanuga, rühmas).

Intervjuu. Suhtlusetikett.

Infoedastus kõnes ja kirjas.

Töö erinevate teabe- ja tarbetekstidega.

Jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; kirja, fantaasia, iseloomustuse, dialoogi kirjutamine. Teksti põhjal kirjutamine (nt. sellele alguse või
lõpu lisamine, teksti jäljendamine).

Seina- ja laualehtede koostamine.

Lugemis- ja kirjutamistehnika treening. Teksti adekvaatne lugemine.

Tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess. Teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand.

Töö raamatukogus: vajaliku info leidmine, teatmeteoste kasutamine.

Keeleteadmised

Kõrvalekalded häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi märkimise põhireeglitest.
Tähestikjärjestus.
Väit-, küsi- ja käsklause. Lihtlause. Alus ja öeldis. Lihtlause laiendamine.
Täiend, määrus. Koondlause. Liitlause.
Sidesõnad ja kirjavahemärgid: et, sest, kuid, aga, vaid; ja, ning, ega, ehk, või.
Koma siduvate sõnade kes, kelle, mis, mida jne. ees.
Otsekõne.
Sõnavara: liitsõnad, võõrsõnad, laensõnad, mitmetähenduslikud sõnad, sünonüümid. Termin.
Suur algustäht: koha- ja isikunimed, ajalehed. Pealkirjad.
Sõnaliigid. Tegusõnad. Olevik, minevik ja tulevik; pööramine ainsuses ja mitmuses.
Veaohtlikud kokku- ja lahkukirjutamise juhud.

Õpitulemused

5. klassi lõpetaja

tunneb lauses ära tegevust, selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid;
tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutmist, sidesõnade tähendust, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku, isikulisust ja umbisikulisust;
tunneb lausete suhtluseesmärke;
teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust, tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid;
tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid;
tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi;
eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste;
oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda;
oskab vormistada lausete suhtluseesmärke;
oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada;
teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnaga sobivalt vaheldada;
oskab kasutada koma;
järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid;
oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega;
oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid;
loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot hankida;
valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine);
oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid;
oskab kasutada koolisõnastikke jt. teatmeteoseid;
oskab raamatukogust leida vajalikku materjali.