LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE
(Kirjastuse "Koolibri" 4. kl. loodusõpetuse õpikute järgi)
Kontrolltöid Koolibri õpikutele
Töölehti MIKSIKEsest: Maakera tulerõngas, Energia saladused, Liigitame loodust, Kosmos,
Sihid silmapiiril, Mängime ilmajaama, Kuidas hoida Maad, Loomade käitumine
  Kontrolltöid Avita õpikule

  Õppesisu

S
E
P
T
E
M
B
E
R

KOSMOS
Kosmos
Maailmaruum

1. Sissejuhatus uude loodusõpetuse õppeaastasse. Eelneva kordamine - looduse liigitamine.

2. Sissejuhatus kosmose teemasse. Milliseid raamatuid lugeda?
Tähistaevas ja tähtkujud. Tähtkujude järgi orienteerumine. Suur- ja Väike Vanker, Põhjanael.
Muinaseestlaste tähtkujud.

3. Miks me ei näe tähti päeval? Tähti on näha ainult siis, kui taevas on tume. Astronoomia ja astroloogia. Võimalusel observatooriumi või planetaariumi külastus või õhtune ühine tähevaatlus.
Tähtkujukarbi valmistamine. Võtta kingakarp ja torkida selle kaane sisse augud tähtkujuna. Sissepoole kleepida hõbepaber ja panna põlev taskulamp.

Päikesesüsteem

4. Mis on maailmaruum? Milliseid taevakehi võib maailmaruumist leida - tähed, planeedid, planeetide kaaslased, asteroidid, komeedid. Mis on galaktikad. Linnutee galaktika.
Maailmaruumi uurimise võimalused. Observatooriumid - teleskoobid. Kosmoselennud.

5. Päike kui täht. Päike, kui Maa energiaallikas. Katsed päikesekiirguse peegeldumise ja neeldumisega. Katse - millal kehad soojenevad.

6. Päikesesüsteemi planeedid ja nende kuud. Planeetide ja kaaslaste erinevus tähtedest. Valguse kiirgamine ja valguse peegeldamine. Katse- kas Kuu on peegel.

7. Planeet Maa - asukoht päikesesüsteemis, liikumine. Miks just Maal on võimalik elu, teistel Päikesesüsteemi planeetidel on selle olemasolu aga küsitav.

8. Maa tiirlemine ja pöörlemine, aastaaegade ja öö ning päeva tekkimise põhjused. Kordamine iseseisva seletava uurimistööna,arendamaks seletamisoskust (ei hinnata). Eesmärk on leida, millised väärarusaamad lastele on jäänud.
Teemad:
Miks me näeme tähti ainult öösel?
Kuidas tekivad öö ja päev?
Miks toimub aastaaegade vaheldumine?

O
K
T
O
O
B
E
R

9. Maa kaaslane Kuu. Kuu liikumine maailmaruumis. Kuu uurimine - inimene Kuul.
Kuu faasid. Kuidas seonduvad kuu faasid
muinaseestlaste rahvakalendriga (nädal, pehme- ja kõva kuu). Kuu tiirlemise ja pöörlemise huvitav kooskõla.

10. Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Iseseisva uurimistöö koostamine rühmatööna.

11. Iseseisvate uurimistööde esitlemine (suuliselt oma stendi või plakati tutvustamine). Planeetide võrdlemine (suurus, temperatuur, maapind, atmosfäär, kaaslased).

12. Planeetide kaugus Päikesest. Kui kaua kulub, et jõuda lähimate planeetideni? Kosmoselendude lähiajaloost. Marsile lendamise võimalusest.

Maa külgetõmbejõud

13. Maa külgetõmbejõud (raskusjõud, gravitatsioonijõud). Külgetõmbejõu osa planeetide ja nende kaaslaste paiknemisel Päikesesüsteemis.

14. Raskusjõu (külgetõmbejõu, gravitatsioonijõu) mõõtmine. Kehade raskus Maal ja Kuul. Kuu mõju Maale - looded.

15. Gravitatsioonijõud ( külgetõmbejõud, raskusjõud). Gravitatsioonijõu arvestamine satelliitide ja kosmoselendude sooritamisel. Kosmoselennud, tehiskaaslased.

16. Kokkuvõtete tegemine, kordamine ja teadmiste kontroll viktoriinina.

VAHEAEG

N
O
V
E
M
B
E
R

MAA KUJU JA SELLE EHITUS
Maakera tulerõngas
Maa siseehitus

17. Kuidas on Maad tundma õpitud.1, 2, 3, 4
Kolumbus ja Magalhaes 1, 2.
Maa uurimine tänapäeval.

18. Maa siseehitus. 2 Maakoor, vahevöö, tuum. 

19. Maasisene soojus. Maa vulkaaniline tegevus1 ,2- vulkaani ehitus ja purskemehhanism, maavärinate tekkepõhjus.1, Kuidas käituda maavärina ajal?2

20. Kuumaveeallikad ja geisrid, geisri purskemehhanism. Katse geisri mudel.

21. Kivimid - tard-, moonde- ja settekivimid. Maavarad. 1, 2, 3, 4, 5, 6

22. Kordamine

D
E
T
S
E
M
B
E
R

Õhkkond

23. Õhk ja õhkkond. 1, 2,

24. Õhu koostis.1, 2 Õhureostus.1, 2

25. Õhu omadused. Katsed. Mis toimub õhuga soojenemisel ja jahtumisel.

26. Õhurõhk 1, 2

27. Õhu liikumine looduses ja tuul. 1, 2, 3,

28. Tuule tugevus. 4, 5

29. Õhkkond kaitseb Maad.  . Kordamine.

VAHEAEG

J
A
A
N
U
A
R

Vesi Maal

30. Maailmameri ja selle osad. Uurimistööd erinevates ookeanidest rühmatööna.

31. Uurimistööde ettekandmine. Soolane ja mage vesi. 1 Vee reostus 1, 2, 3, 4, 5

32. Põhjavesi ja selle puhtuse hoidmine.

33. Jõed. Jõe lähe ja suue, alamjooks, keskjooks ja ülemjooks. Eesti pikimad jõed.

34. Järved. Eesti suurimad ja huvitavamad järved. Sood. Soo tekkimine veekogu kinnikasvamisel. 

35. Liustikud. 1, 2

36. Vee soojenemine ja liikumine veekogus. Merehoovused.

37. Kordamine.

V
E
E
B
R
U
A
R

Elu Maal

38. Rühmatöö - mida vajavad eluks loomad, taimed, seened, bakterid. Kokkuvõtete tegemine. Üldised eluks vajalikud tingimused.

39. Taimede ja loomade elupaigad Maal. Polaaralad, kõrb, vihmamets, stepp, mets, kõrgmäestik, maailmameri. Iseseisev rühmatöö raamatutega - elupaiku tutvustavate stendide koostamine.

Maa areng

40. Fossiilid. Võimalusel paepaljandi või geoloogia/loodusmuuseumi külastamine.  
Ürgsed taimed ja loomad. Väljasurnud liigid.

41. Fossiilsed kütused - nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsete kütuste osa kliima muutumisel ja alternatiivide leidmise võimalused. Kasvuhooneefekt 1, 2

Organismide ehitus

42. Millest koosnevad elusorganismid? 1, Rakud.1, 2

43.Ainuraksed organismid. Hulkraksed organismid. 1

44. Elundid ja elundkonnad. 1, 2

45. Loomade elundkonnad.

 

M
Ä
R
T
S

46. Taimede elundid.

47. Organismi terviklikkus. Kokkuvõte.

Organismid ja nende eluvajadused

48. Elusolendite rühmad. Liigitame elusolendeid rühmadesse.

49. Elu tunnused. Rühmatöö - iga rühm kirjeldab ühe elusolendite rühma esindaja väimust. Üheskoos püütakse leida tunnused, mis on iseloomulikud kõikidele elusatele organismidele. Millised on erinevused rühmade vahel?

50. Toit ja sellest energia saamine. Toit ja toitained. 1

51. Taimed kui toitainete tootjad. 1 , 2, 3, Katse vesikasvuga fotosünteesi tõestamiseks.4

52. Hingamine. 1, 2, 3

53. Käärimine. 1 Pärmitaigna valmistamine.2

VAHEAEG

A
P
R
I
L
L

Loomade eluviisid

54. Loomade meeled ja meeleorganid.

55. Teadete edasiandmine.

56. Loomade käitumine. Kiskjad ja saakloomad.

57. Loomade käitumine. Järglaste eest hoolitsemine.

58. Loomade käitumine. Ühiselulised loomad. Karjaline eluviis.

59. Kordamine

Inimene

60. Inimese ehitus.

61. Inimene sõltub teistest elusolenditest.

M
A
I

62. Inimene on osa loodusest.

63. Inimene ja ahvid.

64. Inimese põlvnemine.

65. Kordamine

66. Välitund taimemääraja kasutamiseks.

67. Välitund loomade käitumise jälgimiseks. Loomad linnas.

68. Ekskursioon pinnavormide ja veekogudega tutvumiseks.

Õpitulemused

4. klassi lõpetaja oskab:
- oskab teha lihtsamaid vaatlusi ja katseid
- oskab teha järeldusi vaatlustulemuste alusel
- oskab seletada loodusnähtusi lihtsamate mudelite abil
- eristab erinevaid elukeskkondi ja seostab neid organismide nõuetega
- oskab kasutada määrajat

4. klassi lõpetaja teab:
- omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist
- Päikese tähtsust loodusele
- teab Maa üldist ehitust
- teab veeringet ja vee tähtsust looduses
- teab eluks vajalikke tingimusi
- teab üldjoontes organismide ehitust ja talitlust
- omab üldist ettekujutust aine ehitusest