LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE
(Kirjastuse "Avita" 3. kl. loodusõpetuse õpiku järgi)

Töölehti MIKSIKEsest:
Liigitame loodust, Jõud ja liikumine, Linnulennul üle Eestimaa

  Õppesisu

S
E
P
T
E
M
B
E
R

Elusorganismide rühmad ja nende osa looduses.

1. Sissejuhatus uude loodusõpetuse õppeaastasse. Elu tunnused. Organismide ehitus ja vajadused.

2. Organismide rühmitamine.Taimed, loomad, seened, bakterid - üldiseloomustus.

A.Bakterid

3. Bakterid, nende ehitus ja mitmekesisus ning nõuded elutingimustele. Paljunemine.Bakterite osa looduses.

4. Bakterite osa inimese elus. Hapupiima v. jogurti valmistamine klassis.

B. Seeneriik
(kui soovitakse seeni ka looduses vaadelda)

3. Kübarseened. Söögiseened ja mürkseened. Välitund nende tundmaõppimiseks. Seenenäitus. Pilt seeneeostest.

4. Seened. Nende ehitus ja paljunemine.Seente tähtsus looduses.

O
K
T
O
O
B
E
R

Seeneriik
(kui soovitakse seeni ka looduses vaadelda)

5. Hallitusseened ja pärmseened. Lihtsad katsed hallitus- ja pärmseente kasvatamisega.
Nende kasutamine toiduainete valmistamisel.

6. Seened. Nende ehitus ja paljunemine.Seente tähtsus looduses.

7. Kübarseened. Söögiseened ja mürkseened. Välitund nende tundmaõppimiseks. Seenenäitus. Pilt seeneeostest.

5. Hallitusseened ja pärmseened. Lihtsad katsed hallitus- ja pärmseente kasvatamisega.
Nende kasutamine toiduainete valmistamisel.

Bakterid

6. Bakterid, nende ehitus ja mitmekesisus ning nõuded elutingimustele. Paljunemine.Bakterite osa looduses.

7. Bakterite osa inimese elus. Hapupiima v. jogurti valmistamine klassis.

VAHEAEG

N
O
V
E
M
B
E
R

Taimeriik

8. Sissejuhatus taimeriigi tutvustamiseks. Taimede mitmekesisus ja tähtsus looduses.

9. Taimede kasutamine inimeste poolt - ravimtaimed, maitsetaimed, mürktaimed, taimekiudude ja puidu kasutamine, toidutaimed. Taimeraamatu valmistamine - Eestis kasvavate enamlevinud taimede kasutamine inimese poolt.

10. Ravimtaimed - nende liigid, korjamine ja kuivatamine, kasutusvõimalused.

Loomariik

11. Kes kuuluvad loomariiki. Loomarühmad ja loomade mitmekesisus.Loomarühmade visuaalne kujutamine klassis - ühine stendi või väljapaneku valmistamine.

D
E
T
S
E
M
B
E
R

12. Ohtlikud loomad ja nendest tuleneva ohu eest hoidumine.
Enamlevinud putukad. Putukate kasulikkus ja ohtlikud putukad. Ämblikud. Puugid.
Mürgised ja ohutud roomajad. Millised imetajad on ohtlikud. Marutõbi.

13. Organismidevahelised suhted looduses. Sümbioos (kahe organismi vastastikku kasulik kooselu)ja parasitism. Tuntumad näited loodusest.
Taimtoidulised, segatoidulised ja kiskjad loomad ja nendevahelised suhted.

14. Organismide kooselu - perekond, kari, koloonia, parv. Ühiselulised loomad.

15. Toiduahelad ja toiduvõrgustik

VAHEAEG

J
A
A
N
U
A
R

16. Millest inimene toitub. Toitained ja toiduained.

17. Tervislik toitumine.

18. Miks on toitained pakitud? Kuidas kasutada pakendil leiduvat informatsiooni.

V
E
E
B
R
U
A
R

Liikumine ja jõud

19. Erinevad liikumisviisid. Mille järgi liikumist ära tunda? Liikumine ja paigalseis.

20. Kiirus. Liikumiskiiruse leidmine.

21.  Erinevad jõud. Kuidas jõud mõjutavad. Jõudude mõõtmine

 

M
Ä
R
T
S

22. Maa külgetõmbejõud e. raskusjõud. Kuidas on esemete mass seotud nende raskusega. Massi mõõtmine. Kaalu kasutamine.

23. Millest sõltub ohutu autosõit. Auto pidurdusteekond. Miks on vaja turvavööd. Miks kasutame helkurit.

Elektrinähtused

24.Vooluallikad, juhtmed. Patarei kui vooluallikas. Elektripirni tööpõhimõte.Vooluringi ehitus. 

25.Elektrijuhid ja mittejuhid.Elektriohutus. Lihtsa vooluringi koostamine.

VAHEAEG

A
P
R
I
L
L

Magnetnähtused

26. Magnetid, magnetite poolused. Magnetite omavaheline vastasmõju. Magnetite kasutusalad.

27. Maa kui magnet, magnetpoolused. Kompass. Kompassi valmistamine klassis.

28. Ilmakaared. Ilmakaarte leidmine kaardil. Ilmakaarte määramine looduses ilma kompassita ja kompassiga.

29. Praktiline tund looduses - ilmakaarte määramine ja orienteerumine kompassi abil.

M
A
I

30. Kaart, plaan ja leppemärgid. Mõõtkava ja legend. Klassiplaani koostamine.

31.  Kaardi kasutamine.Eesti füüsiline kaart.

32. Plaaniga looduses. Plaani koostamine.

Õpitulemused

3. klassi lõpetaja oskab:
- eristada elusat ja elutut
- märgata ja nimetada loodusobjekte
- rühmitada ja kirjeldada loodusobjekte ja -nähtusi
- märgata ja kirjeldada muutusi looduses
- seostada aega muutustega looduses
- teha lihtsamaid loodusvaatlusi ja katseid
- käsitseda tavalisemaid elektrilisi riistu ennast ja teisi ohustamata
- kasutada mudeleid, sh. plaani ja kaarti
- kasutada kõnes õpitud abstraktseid mõisteid

3. klassi lõpetaja teab:
- tunneb õpitud bioloogilisi liike
- õpitud bioloogiliste liikide eluavaldusi, eluviise ja elupaiku
- lihtsamaid, otseselt tajutavaid seoseid looduses
- et inimene muudab oma tegevusega loodust ning peab seejuures olema vastutustundlik