LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE
(Kirjastuse "Avita" 4. kl. loodusõpetuse õpiku järgi)
Õpetajaraamat samale õpikule
Kontrolltöid
Töölehti MIKSIKEsest: Maakera tulerõngas, Energia saladused, Liigitame loodust, Kosmos,
Sihid silmapiiril, Mängime ilmajaama, Kuidas hoida Maad

  Õppesisu

S
E
P
T
E
M
B
E
R

Meie ja Päike

1. Sissejuhatus uude loodusõpetuse õppeaastasse. Päikese tähtsus. Päikeseenergia looduses.

2. Päike kui täht. Päike kui energiaallikas. Kiirgamine.

3. Valguse neeldumine ja esemete soojenemine. Katsed ja vaatlused õues.

4. Valguse peegeldumine. Katsed ja vaatlused õues.

5. Kuidas on peegeldunud ja neeldunud kiirgus sõltuvuses päikesekiirte langemisnurgaga. Katsed ja vaatlused õues.

6. Kuidas on aastaajad seotud Päikesega? Maakera kliimavöötmed.

7. Kordamine

Maa

8. Maa kui planeet. Muistsed ettekujutused Maast. Mis tõestab, et Maa on kerakujuline?

O
K
T
O
O
B
E
R

9. Gloobus kui Maa vähendatud mudel. Mandrid ja ookeanid gloobusel. Kuidas on praegused mandrid ja ookeanid moodustunud?

10. Maa poolkerad. Ekvaator. Nende mõistete kasutamine seoses gloobusega.

11.Mille poolest erineb maakaart gloobusest? Mis on atlas? Kuidas sündisid maakaardid vanasti ja kuidas praegu?

12. Kuidas kasutada kaardi legendi ja lugeda kaarti? Mõõtkava kordamine. Töö kaartidega.

13. Millest tekib Maa raskusjõud?

14. Atmosfäär, selle koostis. Õhu omadused.

15.Õhurõhk. Kuidas õhurõhku mõõdetakse? Miks on õhurõhk eri paikades erinev? Katse.

16. Tuule tekkimine. Briisid. Beauforti skaala kasutamine.

VAHEAEG

N
O
V
E
M
B
E
R

17. Maa siseehitus.

18. Kivimid - tard-, moonde- ja settekivimid. Maavarad.

19. Maa vulkaaniline tegevus - vulkaani ehitus ja purskemehhanism, maavärinate tekkepõhjus.

20. Kuumaveeallikad ja geisrid, geisri purskemehhanism. Katse geisri mudel.

21. Kordamine

22. Veeringe maal. Suur- ja väike veeringe. Veeringe tähtsus.

D
E
T
S
E
M
B
E
R

23. Maailmameri ja selle osad: mered, lahed, väinad.

24. Vee liikumine Maailmameres - lained, hoovused, looded.

25. Jõed - lähe, suue. Jõgede voolusuund. Jõestik - peajõgi, lisajõed. Maailma ja Eesti jõestikud.

26. Järved: looduslikud ja tehislikud. Eesti järved. Maailma järvi.
Soode tekkimine. Eesti sood. Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, raba.

27. Põhjavesi ja allikad. Põhjavee tähtsus. Miks põhjavesi on puhas?

28. Liustikud. Liustiku osad: toiteala, äravooluala. mandriliustikud Antarktises ja Gröönimaal. Mäeliustikud. Jääpankade tekkimine maailmamerre. Jääaja seotus liustikega.

29.Kordamine.

VAHEAEG

J
A
A
N
U
A
R

Elu Maal

30. Elu tunnused.

31. Rakud. Taime ja loomaraku erinevused. Ainuraksed ja hulkraksed loomad.

32. Töö mikroskoobiga - taimeraku vaatlemine sibulas.

33. Koed ja organid taimedel ja loomadel.

34. Taime eluks vajalikud tingimused. Milliseid aineid vajavad taimed kasvamiseks - mineraalained, vesi, süsihappegaas, hapnik. Päikeseenergia salvestumine taimedes - orgaanilise aine tekkimine.

35. Mis on aine - vee, hapniku ja süsihappegaasi molekulid. Millest koosnevad ainete molekulid - aatomid.

36. Aineringlus looduses. Taimede poolt salvestatud orgaanilise aine kasutamine loomade, seente, bakterite poolt. Orgaanilise aine lagundajad looduses.

37. Kordamine.

V
E
E
B
R
U
A
R

38. Isend ja liik.

39. Loodus erinevates kliimavöötmetes - kõrb, külmakõrb, parasvööde, vihmamets. Looma- ja taimeliikide kohastumused eluks erinevates tingimustes.

40. Elu teke maal. Väljasurnud liigid. Fossiilid. Fossiilsed kütused - nafta, maagaas, turvas.

41.Organismide rühmitamise alused.
   Määrajad ja nende kasutamine.Taime-, putuka- ja seenemääraja kasutamine.

42. Tõug ja sort. Mille poolest erinevad need liigist. Tuntumaid taimesorte ja loomatõuge.

43.Taime välisehitus - taime osad ja nende erinevad vormid.Taime siseehitus ja koed. Juure, varre ja lehe läbilõige mikroskoobis.

44. Taimede eluiga. Püsikud, ühe- ja kaheaastased taimed.
Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Varuained ühe- ja kaheidulehelise taime seemnes - idandatud oa ja nisutera uurimine.

45. Loomade eluks vajalikud tingimused. Loomade hoolitsemine järglaste eest.

 

M
Ä
R
T
S

46. Loomade meeleelundite erinevused võrreldes inimesega - nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, kompimismeel. Miimika.

47. Kordamine.

Inimene

48. Inimese välisehitus. Rassid. Inimese eellased. Inimese kuulumine loomariiki.

49. Tugielundkond inimesel.

50. Seedeelundkond inimesel.

51. Meeleelundkond - närvid, aju.

52. Vereringe- ja hingamiselundkond inimesel.

53. Kordamine.

VAHEAEG

A
P
R
I
L
L

Toit ja toitained

54. Toitained ja toiduained. Toitainete vabanemine toidust meie seedekulglas ja kasutamine organismi erinevate vajaduste tarbeks.

55. Hingamine ja põlemine.

56. Käärimine. Käärimisnähtused meie ümber.

57. Biotehnoloogia meie ümber - bakterite, pärmide, hallitusseente kasutamine toitainete valmistamiseks. Toitainete konserveerimine riknemise vastu.

58. Kordamine

Päikesesüsteem

59. Päikesesüsteemi ehitus. Planeetide ja nende kaaslaste liikumine.

60. Uurime Päikesesüsteemi taevakehi - Kuu kui Maa kaaslane.

61. Uurime Päikesesüsteemi taevakehi - planeedid.

M
A
I

62. Uurime Päikesesüsteemi taevakehi - planeedid

63. Teised taevakehad - asteroidid, meteoorid, meteoriidid, komeedid.

64. Öine taevas. Suur ja Väike Vanker ja Põhjanael, Veenus, Linnutee, galaktikad.

65.Inimesed uurivad maailmaruumi. Kus leidub Päikesesüsteemis elu.

66. Maa tiirlemine ja pöörlemine ja selle tagajärjed - aastaajad, öö ja päev.

67. Aastaajad põhjapoolkera parasvöötmes - kevad, suvi, sügis, talv.

68. Kordamine

Õpitulemused

4. klassi lõpetaja oskab:
- oskab teha lihtsamaid vaatlusi ja katseid
- oskab teha järeldusi vaatlustulemuste alusel
- oskab seletada loodusnähtusi lihtsamate mudelite abil
- eristab erinevaid elukeskkondi ja seostab neid organismide nõuetega
- oskab kasutada määrajat

4. klassi lõpetaja teab:
- omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist
- Päikese tähtsust loodusele
- teab Maa üldist ehitust
- teab veeringet ja vee tähtsust looduses
- teab eluks vajalikke tingimusi
- teab üldjoontes organismide ehitust ja talitlust
- omab üldist ettekujutust aine ehitusest