LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE
(Kirjastuse "Avita" 5. kl. loodusõpetuse õpiku järgi)
Õpetajaraamat samale õpikule
Kontrolltöid
Töölehti MIKSIKEsest: Keemia meie ümber, Elukeskkonnad,
Mängime ilmajaama, Kuidas hoida Maad

  Õppesisu

S
E
P
T
E
M
B
E
R

Ained ja segud

1. Elukeskkonnad - õhk, vesi ja muld. Nende tähtsus looduses.

2. Kehad. Ained. Aatomid ja molekulid. Vee, hapniku ja süsihappegaasi molekulid.

3. Looduslik vesi. Puhas vesi ja selle koostis. Puhta vee molekulaarne ehitus võrreldes loodusliku veega.

4. Õhu koostis.

5. Katsed lahustumise ja settimisega. Lahustumise mõiste. Settimise mõiste. Lahustumise mudel molekulaarsel tasandil.

6. Vesi kui lahusti. Teised lahustid. Lahus, lahustuv aine, lahusti.
Katsed: Lahustumise kiirus. Lahustunud aine eraldamine lahustist (pikema katse ettevalmistamine).

7. Vee omadused. Millisel temperatuuril vesi muudab oma olekuid? Millised on vee omadused erinevates olekutes?
Katse: vee külmutamine lume ja soola abil.

8. Vees lahustunud soolad: kuidas satuvad soolad vette; soolane vesi ja põhjavesi ning selle omadused, katlakivi tekkepõhjus.
Vees lahustunud gaasid: kuidas satuvad gaasid vette; nende tähtsus organismidele; veekogude ummuksisse jäämine.

O
K
T
O
O
B
E
R

Vesi organismide elus

9. Välitund vee-elustikuga tutvumiseks. Organismid ja nende elukeskkond. Liikide tundmaõppimine looduses.

10. Veetaimede tähtsus veekogu hapnikuga varustajatena. Miks on veetaimede liigne vohamine veekogus ohtlik?
Veeorganismide hingamise moodused - keha pinnaga, lõpustega ja kopsudega hingamine.

11.Veekogu kui elukeskkond. Veekogude erinevused - vee koostis, rõhk, valgustingimused. Organismide kohastumused eluks veekogude erinevates tingimustes.

12. Veetaimed ja - loomad, nende kohastumused vee-eluks. Rühmatöö ja ettekanded - taimed, linnud, kalad, imetajad, putukad.

Vesi ja veeaur

13. Vee olekud ja nende molekulaarne ehitus. Millest sõltub vee olek?

14. Veeaur õhus. Kaste ja udu tekkimise põhjused. Pilvede ja saju tekkimise põhjused.

15. Teema kontrollimiseks iseseisvad katsed ja nende selgitamine: Kaste tekkimine. Udu-pilve tekkimine pudelis. Rünkpilve tekkimine. Saju tekkimine.

VAHEAEG

N
O
V
E
M
B
E
R

Jää ja vesi

16. Vesi külmunud olekus. Lumehelbe ehitus. Härmatise ja halla tekkimine. Katse härmatise tekitamisega.

17. Rahe ja jäite tekkimine.

18. Jää omadused võrreldes veega. Sama massiga vee ja jää ruumala võrdlemine - jäätunud vesi paisub. Miks jääpangad veepinnal ujuvad - vedel vesi on tihedam ja raskem kui jäätunud vesi.
Vee ringlus veekogus/potis. Miks veekogud ei külmu põhjani.
Miks veetemperatuur keeva veega potis ei tõuse üle 100 kraadi.

19.Kordamine.Vee olekud ja omadused, vee olekutega seotud nähtused.

Soojenemine ja jahtumine

20. Soojusülekanne. Katse: kuuma ja külma veega täidetud kruuside soojusülekande suuna määramine. Soojusjuhtivus.

21. Katsed: Soojusjuhtivuse tõestamine; erinevate ainete soojusjuhtivuse kontrollimine (lusikate, pulkade jne.soojenemine kuuma vett segades, erinevast materjalist nõude soojenemine kuuma vee mõjul).

22. Kuidas me kasutame soojusjuhtivust - soojakadude vältimine ruumides.  
Mis soojendab organismi? Kuidas hoida normaalset kehatemperatuuri?

23. Kuidas hoiavad loomad sooja - karvad, suled.

D
E
T
S
E
M
B
E
R

Tuul

24.  Sooja ja külma õhu omadused. Õhu (jt. ainete) paisumine soojenemisel. Katsed õhupallidega.

25. Miks tõuseb väiksema massiga ese pinnale? Miks tõuseb soojem õhk ülespoole. Katse küünlaga, tiivikuga - sooja õhu liikumise demonstreerimine.

26. Soojuse ringlus vees, ruumis, õues.

27. Tuule tekkimine ruumis. Tuuletõmbus.

28. Kordamine. Soojuse liikumine ja sellega kaasnevad nähtused.

VAHEAEG

J
A
A
N
U
A
R

Veeringe

29. Veeringe. Suur ja väike veeringe.

30. Jõed. Miks vesi jõgedes voolab (raskusjõud). Töö Eesti füüsilise kaardiga.

31. Veekogude mõju ilmale - mere mõju Eestis. Veekogud kui järskude õhutemperatuuride tasandajad.

32. Õhus oleva veeauru mõju ilmale.Veeauru kondenseerumisel vabanev soojus mõjutab ilma.

33. Kordamine. Veeringe tähtsus looduses.

Aastaring veekogus

34. Vee omadused. vee paisumine soojenemisel. Vee tihedus. Millal on vesi kõige tihedam ja raskem?

35. Aastaring veekogus. Üldiseloomustus.

V
E
E
B
R
U
A
R

 

36. Veekogu suvel - vee soojenemine ja ringlus suvel, organismide paiknemine veekogus suvel. Vee omadused suvel - temperatuur, läbipaistvus, hapnikusisaldus, mis seda mõjutavad.

37. Veekogu kevadel/sügisel ja talvel - vee soojenemine ja ringlus jahedamal aastaajal ja talvel. Organismide paiknemine veekogus jahedamal aastaajal ja talvel. Vee omadused talvel - temperatuur, läbipaistvus, hapnikusisaldus, mis seda mõjutavad.

38. Kordamine.

Organismide elu õhus

39. Millist õhku organismid vajavad - koostis, õhurõhk, temperatuur. Õhureostus.

40. Organismide levimine õhus - taimed, loomad.

41. Organismide sigimine õhu abil - taimede tolmlemine - tuul- ja putuktolmlejad.

42. Õhk  kui organismide elukeskkond. Lindude kohastumused lendamiseks.

43. Putukate kohastumused lendamiseks. Iseseisev töö putukarühmade lendamisvõime ja selleks tekkinud kohastumuste uurimiseks - kiletiivalised (mesilased, sipelgad), kahetiivalised (kärbsed, sääsed), kiilid, liblikad, mardikad (lepatriinu, maipõrnikas).

M
Ä
R
T
S

44. Putukate kohastumused lendamiseks. Iseseisev töö putukarühmade lendamisvõime - ettekanded.

45. Imetajate, kalade jt. loomade kohastumusi õhus liikumiseks.

46. Eestis leiduvad käsitiivalised. Käsitiivaliste elutsükkel, talvitamine ja nende kaitsmise vajadus.

47. Eesti linnud. Iseseisev töö linnurühmadega tutvumiseks.

48. Eesti linnud. Iseseisev töö linnurühmadega tutvumiseks - ettekanded

49. Organismide ränne õhu kaudu - linnud, lendlased, liblikad.

50. Kordamine.

VAHEAEG

A
P
R
I
L
L

Muld

51. Mulla koostis. Kuidas tekib muld.

52. Mullaorganismid.

53. Mullaorganismide tegevuse uurimine looduses - mutt, vihmauss

54. Mida vajavad taimed mullast. Kuidas saavad taimed kätte mullas leiduvaid mineraalaineid. Miks erinevatel muldadel kasvavad erinevad taimekooslused.

55. Mulla viljakus.Mullas väetamine. Orgaanilised ja mineraalväetised. Kompost.

56. Kordamine.

Inimese mõju loodusele

57. Kuidas inimene on loodust muutnud. Maastik. Kultuurtaimed. Loomapidamise mõju loodusele. Inimeste saastamise mõju loodusele. Uute liikide introdutseerimise mõju loodusele.

M
A
I

58. Inimtegevuse mõju põllumaadel. Kuidas põllumaid kaitsta. Mahepõllumajandus.

59. Vee saastamine. reovee puhastamine. Joogivee saamine.

60. Õhu saastumine. Millest koosneb suits. Õhusaastuse mõju organismidele.

61. Happevihmade tekkimine, sudu. Nende mõju organismidele.

62. Jäätmed ja nende ladustamisega seonduvad probleemid.

63. Säästlik eluviis. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Energia saamise loodussäästlikud võimalused.

64. Kordamine

Õpitulemused

5. klassi lõpetaja oskab:
teha lihtsamaid vaatlusi ja katseid;
teha järeldusi vaatlustulemuste alusel;
seletada loodusnähtusi lihtsamate mudelite abil;
nimetada vees, mullas ja õhus elavaid organisme;
eristada erinevaid elukeskkondi ja seostada neid organismide nõuetega;
tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;

5. klassi lõpetaja teab:
omab üldist ettekujutust aine ehitusest;
aine üldisi omadusi;
vee, õhu ja mulla koostist ja omadusi;
veeringet ja vee tähtsust looduses;
energia liike, levimist ja muundumist;
loodussäästliku eluviisi põhimõtteid ja oskab neid järgida;