LOODUSÕPETUS 6. KLASSILE
(Kirjastuse "Avita" 6. kl. loodusõpetuse õpiku järgi)
Kontrolltöid
Töölehti MIKSIKEsest: Eestimaa luubi all, Linnastumine

  Õppesisu

S
E
P
T
E
M
B
E
R

Eesti maailmakaardil

1.Gloobus, kaart ja plaan. Kaardivõrgustiku. leppemärkide ja mõõtkava kordamine. Praktiline kaardi ja plaani legendi lugemine. Milleks on vaja erinevaid kaarte?

2. Eesti asukoht kaardil ja gloobusel - paiknemine maailmajagude suhtes. Eesti suurus ja rahvaarv. Tähtsamad piiripunktid - saared, neemed. Maismaa- ja merepiir ja nendega piirnevad riigid. Eestit iseloomustava andmekogu moodustamine.

Pinnamood

3. Maakoore kujunemine. Eesti aluskorra, pealiskorra ja pinnakatte kivimiline koostis ja nende kujunemislugu. Tardkivimid - graniit, gneiss. Settekivimid - lubja- ja liivakivi, põlevkivi ning gneiss.

4. Jääaeg ja pinnakatte kujunemine. Pinnakatte moodustumine - veeris, kruus, liiv, savi, moreen, turvas.Inimtekkelised settekihid - kivisöetuhk, prügi.

5. Maavarad ja nende kaevandamine. Kütused (põlevkivi, turvas) ja ehitusmaterjal (paekivi, liiv, kruus, savi), fosforiit. Mida saab maavaradest toota.
Kontuurkaardil tähtsamate maavarade leiukohtade märkimine.
Millised on maavarade kaevandamise tagajärjed. Milliseid jälgi on jätnud maavarade kaevandamine kodukohta.

6. Mandrijää kujundatud pinnavormid.Pinnamood, otsamoreenid, vallseljakud ehk oosid, künkaid, moreen- ja viirsavitasandikud, nõod, orud, ürgorud. Maapinna kerkimine.

7. Matk kodukoha paljandisse või karjääri. Maakoores olevate kivimite vaatlemine ja kirjeldamine.Mandrijää kujundatud pinnavormid looduses.

8. Kõrguste kujutamine kaardil. Kodukoha absoluutne kõrgus. Absoluutne ja suhteline kõrgus. Mägi ja küngas. Samasügavus- ja samakõrgusjooned, nende tähtsus kaartide ja plaanide joonistamisel.

O
K
T
O
O
B
E
R

9. Praktiline töö - suhtelise kõrguse mõõtmine õues.

10. Eesti suuremad pinnavormid. Tasandikud ja kõrgustikud. Kõrgeimad tipud kõrgustikel. Eesti füüsilise kaardi lugemine ja kontuurkaardi täitmine.

11. Kordamine. Teadmiste kontroll.

Eesti kliima

12. Ilm ja ilmaelemendid. Ilmastik ja kliima. Ilma ennustamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine.

13. Õhutemperatuur. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine ja selle seos õhutemperatuuriga.
Termomeetrid ja nende tööpõhimõte.
Ööpäeva-, kuu- ja aastaringsed õhutemperatuuri muutused ja keskmise õhutemperatuuri leidmine. Temperatuuriamplituud. Isotermid ja nende lugemine kaardilt.
Nädala ilmateadete põhjal nädala õhutemperatuuri kujutamine tulpdiagrammil. keskmise õhutemperatuuri leidmine.

14. Õhurõhk.Millest sõltub õhurõhk. Normaalrõhk. Kuidas saab baromeetrinäidu abil ilma ennustada.
Tuul ja selle seos õhurõhuga. tuule iseloomustamine - tuule kiirus ja suund. Tuulesuundade graafiline kujutamine - tuulteroos.

15. Pilved ja õhuniiskus.Udu, kaste, hall ja härmatis. Pilvkatte tekkimise põhjus. Pilvede liigid. Sademete liigid. Samasajujooned.

VAHEAEG

N
O
V
E
M
B
E
R

16. Soojusvööd ja õhumassid. Palavvöö, parasvöö, külmvöö. Õhumasside liikumine Eesti kohal ja ilmastikunähtused , mida erinevad õhumassid põhjustavad.
Iseseisev töö: Talvise ja suvise ilmaprognoosi erinevused - millist ilma toovad kõrg- ja madalrõhkkonnad suvel ja talvel.

17. Kuidas kujundab Eesti kliimat geograafiline asukoht ja pinnamood.
Eesti ilmade iseloomustus. Miks on Eesti ilmad muutlikud.
Iseseisev töö: Ilma võrdlemine Lääne-Eesti saartel (Kuressaare), Kesk-Eestis (Paide) ja Haanja kõrgustikul (Rõuge)- talv, kevade algus, suvi, sügise lõpp.

18. Kordamine ja teadmiste kontroll.

Elukooslus ja ökosüsteem

19. Ökosüsteemi osad - elusa ja eluta looduse komponendid. Kooliümbruse ökosüsteemi elusate ja elutute komponentide leidmine õues.

20. Toiduahelad. Toiduvõrgustik ning selle osad: taimed, taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, lagundajad.
Rühmatöö: toiduvõrgustiku koostamine õpetaja poolt nimetatud liikidest (ümbrikud sedelikestega, millel on liikide nimed). Töö vormistamine skemaatilise joonisena puhtal paberil.
Rühmatööde tulemuste võrdlemine. Aineringe looduses ja selle tähtsus.

Asulate kujunemine ja linnad

21. Asulavõrgustiku ajalooline kujunemine Eestis. Asulate jaotus linnalisteks ja maalisteks inimeste tegevusalade järgi. Eestimaa rahvastiku paiknemine linnades ja maal. Töö Eesti administratiivse kaardiga - legendi tutvustamine ja praktiline kasutamine.
Arutelu: Millised Eesti alad on tihedasti asustatud ja millistel on hõre asustus. Millised alad tulevikus võivad elanikke juurde saada ja millised kaotada.

22. Maakonnad ja vallad. Miks on vaja riigi administratiivset jaotust. Maarahvastiku paiknemine ja erinevad asulatüübid maal.
Arutelu: Kas elada linnas või maal - eelised ja puudused.

23. Keskkonnatingimused asulates. Keskkonnasaastus. Loodusliku keskkonna osatähtsus asulates.

D
E
T
S
E
M
B
E
R

24. Keskkonnatingimuste uurimine kodupaigas. Praktiline rühmatöö - vaatlused õues.

25. Keskkonnatingimuste uurimine kodupaigas. Rühmatööde vormistamine.

26. Linnahaljastus. Haljasalade tähtsus - müra ja tolmu summutamine, elupaik, puhkusepaik. Haljasalade tüübid - pargid, puiesteed, aiad.
Arutelu: Kuidas võiks haljasalad koduasulas paikneda ja kuidas nad paiknevad praegu (kodupaiga kaardi alusel). Milline haljasalade võrgustik sobib loomadele.
*Referaatide teemade jagamine: aia, tänava, pargi ja prügimäe elustik.Liikide elupaigad, eluvajadused. Miks taluvad elu inimese läheduses? Mis soodustab ja takistab nende levikut? Referaatide koostamine iseseisva koduse tööna.

27. Hoonete asukad. Parasitism. Inimkaaslejad loomad.

28. Linnades kasvavad taimed. Linnades elavad loomad. Nende elupaigad, eluvajadused. Miks taluvad elu inimese läheduses? Mis soodustab ja takistab nende levikut?
Referaatide ettekandmine klassis. Referaadid jagada rühmadesse: aed, tänav, park, prügimägi.

VAHEAEG

J
A
A
N
U
A
R

Aed

29. Aed ja selle elukoosluse sõltuvus inimese tegevusest. Mahepõllumajanduse ja biotõrje võtteid. Komposti valmistamise tähtsus.

30. Puuvilja- ja marjaaed. Köögiviljaaed. Iluaed. Millised on tuntuimad seal kasvavad liigid. Koduaia planeerimine.

31. Aedades elavad loomad. Tutvume lähemalt liikidega. Mesindus.

Põld

32. Millest koosneb muld. Mis mõjutab mulla teket. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa. Eestimaa mullad: liiva, savi ja paekivi osatähtsus muldades. Soostunud mullad.

33. Põllunduse kujunemine Eestis. Peamised põllukultuurid läbi aegade. Peamised põllutööd. Millised mulla omadused on taimede kasvuks sobivaimad.
*Iseseisev kodune töö teatmeteostega ja lühireferaadi koostamine. Peamised põllukultuurid ja umbrohud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine.

34. Elutingimused põllul. Põllutöömasinate osa mulla omaduste muutmisel. Maaparandus ja väetamine.

35. Iseseisvate tööde esitamine. Taimed põllul, nende kasvuks vajalikud tingimused, nende kasvatamine ja kasutamine. Umbrohud põllul

V
E
E
B
R
U
A
R

36. Loomad põllul. Masinate ja kemikaalide mõju põldudel elavatele loomadele.
Teadmiste kontroll: Toiduvõrgustik põldudel.

Niit

37.Niidud. Looduslikud ja kultuurniidud. Looniidud, luhaniidud, puisniidud. Inimtegevuse osa niitude tekkes ja säilimises. Niitude tähtsus.

38. Niidutaimestiku iseärasused - mitmeaastased puhmasjad, peam. vegetatiivselt paljunevad rohttaimed. Mullakamar niitudel.
Miks elavad paljud niidutaimed sümbioosis seente ja bakteritega?

40. Rühmatöö: Tutvume lähemalt niidutaimestikuga. Rühmad: puisniit, looniit, luhaniit, aruniit
Andmebaasi Eesti taimed tutvustamine või töö taimeraamatute, määrajate ja herbaariumiga. Eesmärk koostada üht looduslikku niidukooslust tutvustav stend.

41. Niidu loomastiku tutvustamine.

42. Kordamisküsimused tööks: põld, heinamaa ja niit. Küsimuste arutelu.

43. Kontrolltöö.
Millistest osadest koosneb põllu ja niidu ökosüsteem.
Inimtegevuse mõju põllu ökosüsteemile. Mis võib niidu ökosüsteemi tasakaalu häirida?
Toiduvõrgustiku tähtsamad liigid põllul ja niidul.

M
Ä
R
T
S

Mets

44. Mets kui suletud maastik. Metsa rindelisus. Elutingimused metsa erinevates rinnetes.

45. Metsataimestiku eripärad ja selle sõltuvus mullastikust ja teistest keskkonnatingimustest.

46. Eesti metsade liigitus. Metsakoosluste vaheldumine.

47. Iseseisev töö Eesti taimede andmebaasiga või raamatutega. Liigid erinevates metsakooslustes.Iga õpilane uurib ühe metsakoosluse teatud liike.

48. Iseseisev töö Eesti selgroogsete ja Lülijalgsete andmebaasiga. Liigid erinevates metsakooslustes. Iga õpilane uurib ühe metsakoosluse teatud liike.

49. Rühmatöö: metsatüüpides valitsev toiduvõrgustik. Rühma moodustavad seda metsatüüpi Interneti ja kirjanduse vahendusel uurinud õpilased. Üheskoos leitakse, kuidas taime- ja loomaliigid üksteisega on seotud. Rühmatööde esitlus.

50. Metsade tähtsus.Metsa arukas majandamine.

VAHEAEG

A
P
R
I
L
L

Soo

51. Soode levik Eestis. Soode teke. Eesti soode jaotus.

52. Elutingimused soos. Soo- ja rabataimestik.
Ekskursioon lähedal asuvasse metsa ja rabasse. Vaadeldakse ja võrreldakse taimestikku ja elutingimusi. Näide: Selli-Sillaotsa õpperada

53. Raba kui häirimatu loomade elupaik. Rabades elutsevad loomad. Rabade tähtsus.

Järved ja jõed

54. Eesti järverikkad alad. Järvede teke. Töö Eesti füüsilise kaardiga.

55. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järves.Elutingimused järves.

56. Järvetaimestik - hõljum, kalda-, kaldavee- ja veesisesed taimed. Nende iseärasused.

57. Järveloomastik.

58.  Jõgi - lähe, suue, jõesäng. Jõestik - lisajõgi, peajõgi, harujõgi. Jõgikond ja veelahkmeala. Jõe voolukiirus ja vooluhulk.

M
A
I

59. Eesti jõgede eriilmelisus. Teadmiste kontroll: Uurime Eesti jõestikke ja veelahkmealasid ja iseloomustame neid õpitud terminoloogiat kasutades. Töö Eesti füüsilise kaardiga.

60. Elutingimused jões. Jõetaimestik ja -loomastik.

61. Õppekäik mageveekogu äärde. Taimede ja loomadega tutvumine. Veeproovid.

62. Põhjavesi. Põhjavee kaitse.

63. Läänemeri. Rannik ja saared. Töö Eesti füüsilise kaardiga.

64. Meri ja saared kui elukeskkond. Merevee omadused. Meretaimestik. Rannikutaimestik.

65. Läänemere loomastik.Kalad. Imetajad. Saarte ja ranniku linnustik.

66. Looduskaitse Eestis.

Õpitulemused

6. klassi lõpetaja oskab:
- teha lihtsamaid vaatlusi ja katseid;
- teha järeldusi vaatlustulemuste alusel;
- seletada loodusnähtusi lihtsamate mudelite abil;
- eristada erinevaid elukeskkondi ja seostab neid organismide nõuetega;
- tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;
- nimetada erinevatele kooslustele iseloomulikke liike ja teab nendevahelisi seoseid;
- nimetada looduskaitse objekte ja kaitsealasid.

6. klassi lõpetaja teab:
- omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist;
- omab üldist ettekujutust aine ehitusest;
- Päikese tähtsust loodusele;
- Maa üldist ehitust;
- eluks vajalikke tingimusi;
- üldjoontes organismide ehitust ja talitlust;
- aine üldisi omadusi;
- energia liike, levimist ja muundumist;
- veeringet ja vee tähtsust looduses;
- peamisi Eesti elukooslusi;
- Eesti asukohta kaardil, põhilisi pinnavorme, veekogusid ja suuremaid asulaid;
- tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja kasutamisvõimalusi;
- loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid.