39.Jüriöö ülestõus 1343-44
II

      Teada saades eestlaste mässust, ruttas Liivimaa ordumeister Paidesse, et mässu vaigistada, kuigi Põhja-eesti ei kuulunud tema võimu alla. Ta kutsus eestlaste juhid - kuningad enda juurde läbirääkimistele. Kuningad ilmusidki paha aimamamta kolme sulase saatel ordumeistri juurde, sest saadiku isik on seni olnud ikka puutumatu. Pealegi ootasid eestlased abivägesid.
     Algasid läbirääkimised.
     Ordumeister küsinud, miks nad kõik sakslased surnuks löönud.
     Selle peale vastanud üks kuningaist : "Me oleme sulle kaevanud oma häda ja raskusi ja ülekohut, mida me oleme kannatanud rüütlite ja aadli poolt, ning ennemini tahame tõesti kõik surra, kui niiviisi end lasta hävitada, ning tõusime kättemaksuks, mida aga iialgi poleks sündinud, kui sa meile vähegi õigust oleksid lasknud osaks saada."
     Selle asemel, et eestlaste kuningatega antud ausõna kohaselt kui endaväärilistega ümber käia, andis ordumeister käsu neid vangistada.
     Seda kuuldes said kuningad vihaseks ja nõudsid, et neid vabastataks ning lastaks oma sõjaväe juurde.
     Ordumeister ei mõelnudki kuningate soovi täita. Nad hukati ühes kaaslastega. Arvatavasti piinati neid enne, et nad avaladaksid sõjasaladused.
     Nii langesidki eestlaste kuningad valelikkuse ja inetu sõnamurdmise ohvriks, ning eesti malev jäi juhatajateta. Sakslased seda õieti ihkasidki: juhatajateta eestlaste sõjaväest polnud raske jagu saada.
     Samal ajal viibis eesti peavägi Tallinna all ja piiras linna. Sinna liikusidki nüüd ordumeistri väed. Tugeva vaenlase üle teateid saades lõid eestlased kartma. Rootsi abiväed, mis olid tulemas, polnud ka veel pärale jõudnud. Nii ei võinud eestlaste malev võidu peale lootagi. Lahing lõppes eestlaste kaotusega. Nad kaotasid mitu tuhat meest. Paljudel läks korda põgeneda. Alles nüüd ilmusid rootsi laevad sõjaväega Tallinna alla. Sündmustest kuulda saades pöördusid rootslased tagasi. Enneaegse kaotuse tõttu polnud mingit kasu ka venelaste abist. Lahingu kaotusega Tallinna all lõppeski eestlaste vabadusvõitlus, millele alul pandi suuri lootusi.
     Vabadusvõitlust alustasid ka saarlased, kuid tulemusteta. Tagajärjetuks jäi ka sakalaste omapärane mässukatse 1345.a. toomapäeval. Peale suuri kaotusi langes rahvas veel raskemasse seisukorda. Peagi kustusid vabaduse lootused jäädavalt.
     Arvatakse, et kogu mässu ajal on eestlased kaotanud ligi 30-40 tuhat meest. Palju langes ka eestlasist läänimehi. Neist me hiljemini palju enam ei kuule.
     Taani kuningas, kel oli raske Põhja-Eestit valitseda, müüs maa varsti ordule ära. Nii lõppes taanlaste valitsus Eestimaal.

1.Millal oli Jüriöö vabadusvõitlus?Kirjelda võitluse käiku!
2.Missugused maakonnad võtsid osa vabastuskatsetest?
3. Loenda mässu ebaõnnestumise põhjusi.
4. Mis sa arvad, miks alustasid eestlased mässu varem, kui kavatsetud?
5. Mille poolest oli Jüriöö vabadusvõitluse puhul sakslaste tegevus inetu?