KEEL SUHTLUSVAHENDINA.  
 EMAKEEL ON ILUS NAGU MUINASJUTT

       Nii on oma emakeele kohta öelnud Ants Sild, kes on Eestis murdelaulu ja -luulepäevade mõtte algataja. Ajakirjas " Hea Laps" kirjutab ta lastele sellise loo.

    "Ega ainult lapsed muinasjutte armasta -- täiskasvanutele meeldivad need niisamuti. Üks täiskasvanute muinasjutt pajatab sellest, et ülemaailmsel keelte iludusvõistlusel saavutanud eesti keel itaalia keele järel  teise koha. Keeleilu näiteks olevat valitud lause "Sõida tasa üle silla."

    Selle muinasjutu olevat Ants Sillale jutustanud tema õppejõud.

Keelele annavad kõla häälikud, mis selles keeles kasutusel on. Häälik on väikseim tähendusüksus kõnes.  

Häälikud jagunevad  

TÄISHÄÄLIKUTEKS:......................................................................  KAASHÄÄLIKUTEKS: p (b), t (d), k (g), f, h, j, l, m, n, r, s, s, z, z, v   

  Kirjuta eelnevast tekstist välja kõik   
1)  täishäälikuga ehk   vokaaliga  algavad sõnad

..........................................................................................................................

2)laused, mis algavad ja lõpevad  kaashääliku ehk  konsonandiga
 
..........................................................................................................................

Kirjuta joontele 5 sõna, mis koosnevad ainult vokaalidest!

..........................................................................................................................

    Muidugi pole keelte iludusvõistlusi kunagi peetud. Ometi on kõige ilusam keel meist igaühele teada. See on igaühe emakeel -- meie jaoks muidugi ..................................
(Vaata tagasi, kas kirjutasid ikka väikese algustähega!)

    Keelt võib võrrelda jõega, millesse toovad värskust ojad ja allikad. Keelejõge toidavad murrakud ja murded. Need on külades ja valdades kõneldavad keeled, mis mitmes mõttes erinevad kirjakeelest. Paljudel neist on oma  sõnavara, eriline hääldus või koguni kirjapilt.
    Murrakutest ja murretest rikast keelt on nimetatud ka rahvalikuks ehk rahvakeeleks. Säärast keelt kuuleme enam Võru- ja Setumaal, Kihnus, Lääne- ning Hiiumaal. Harva võib sellist keelt kuulda ka raadiost või telerist, kui seal küsitletakse õige vanu inimesi. Nende keel on ilus nii kõla, värvi kui ka mõttetarkuse poolest.  

    Keel on suhtlusvahend. Keele abil saadakse ja
antakse edasi informatsiooni.

   Keelt kasutame kõnes ja kirjas. Et mõista keelt on vaja kõnelemis- ,  kuulamis-, kirjutamis-  ja lugemisoskust.