Loe ja otsusta, kas selles jutukeses on kõik korras!

    Pidage meeles, et algajal ujujal on vaja osata vee peal puhata. Vest pole mehe arguse, vaid hoopis arukuse näitaja. Samuti on erilise valve all veesõidukitel seilajad. Alustuseks mõned kurvad arvud. Oli ju neil aastatel väga soe suvi, mis kutsus randa lustima.
    Igal aastal jaanipäeva paiku upub Eestimaal keskmiselt 5 - 6 inimest.    Tuleb ette, et paljud eelistavad merele minna ilma päästevestita.        Kõige rohkem inimesi on külma
haua leidnud 1972. ja 1990.aastal.    Randades tuleb tegelda iga päev vähemalt
paarikümne vanemaid otsiva jõnglasega.    Nendel aastatel uppus Eesti veekogudes vastavalt 11 ja 18 inimest .
    Ööselgi on rannast lapsi leitud.   Palju muret valmistavad vetelpäästjatele vanemate hooletuse tõttu rannas eksinud lapsed.    Õismäe lapsed teevad Harku rannas eluohtlikke trikke madalasse vette hüpates või tundide kaupa jahedas vees hullates.      Ütle kõigile oma sõpradele, et külmast veest saadud lihasekrambi vastu aitab massaaž, mitte vees rabelemine!
    Proovige, see kulub marjaks ära, kui jõuvarud otsa lõpevad.    Äärmiselt vähesed lastest teavad, kuidas abistada kaaslast, kes on saanud külmas vees lihasekrambi.

Reasta nüüd laused tähestikulises järjekorras. Saad õpetliku jutukese. Pane ka jutukesele sobiv pealkiri.

...........................................................................................................................

..........................................................................................................................

..........................................................................................................................

..........................................................................................................................

..........................................................................................................................