EESTI KULTUUR XIX SAJANDI ESIMESEL POOLEL

     1802. aastal avati taas Tartu ülikool. Ülikooli esimene rektori oli füüsik Georg Friedrich Parrot. Tartus õppisid ja töötasid sellised maailmakuulsad teadlased nagu astronoom Wilhelm Struve, bioloog Karl Ernst von Baer, kirurg Nikolai Pirogov. Õppetöö Tartu ülikoolis toimus saksa keeles ja siin õppisid peamiselt rikaste saksa parunite lapsed. Vaatamata sellele, et mitmed ülikooli õppejõud tundsid kaasa eesti talurahvale, seisis ülikool tollal siiski rahvale peaaegu kättesaamatus kauguses. Nende väheste eestlaste hulka, kellel siiski õnnestus Tartu ülikooli astuda, kuulus Kristjan Jaak Peterson.

1. Nimeta silmapaistvaid teadlasi, kes tegutsesid Tartu ülikoolis.

………………………………………………………………………………………………………

    Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kooliaastail ilmnes Kristjan Jaagu ebatavaline andekus. Kerge vaevaga omandas ta paljud keeled, nimelt saksa, vene, prantsuse, inglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele.
     Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tartu ülikooli. Petersoni vanemad olid elama asunud Riiga, seetõttu tuli ta sealt mõnigi kord Tartusse jalgsi. Petersoni tervis ei pidanud rasketele elutingimustele vastu. Ta suri juba 21-aastaselt tuberkuloosi.
     Enamik ta luuletustest ilmus trükis alles 100 aastat pärast tema surma. Peterson kasutas oma luuletustes rahvalaulude keelt. Tema luuletustes avaldus kindel usk eesti rahva ja eesti keele tulevikku. Ta püüdis talurahvale sisendada optimistlikku elutunnet ja usku oma võimeisse. Niisugust kirjandust ei olnud ei siis ega kaua pärastpoolegi.



Kristjan-Jaak Peterson.
Lüüdia Vallimäe-Mark'i maal

2. Jutusta, milline oli Petersoni luule omapära ja tähtsus.
    Millal said Petersoni luuletused rahvale tuntuks?

     Eesti kirjakeele ja varasema kirjanduse arendamisel on suured teened Otto Wilhelm Masingul. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärastest lausetest ja vähendas kirjakeele ja hääldamise erinevust. Muuhulgas võttis ta kirjakeeles kasutusele õ-tähe. Laialdaselt tuntuks sai Masing oma ajalehega "Maarahva Nädalaleht", mis jagas teadmisi Vene riigis ja kogu maailmas toimuvatest sündmustest.


Friedrich Reinhold Kreutzwald

      Juba 19. sajandi esimesel poolel astusid esimesed eesti haritlased – Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald võitlusse talupoegade pärisorjusliku rõhumise vastu.
     Pärast Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist otsustasid nad jääda eestlasteks ja asusid oma igapäevase töö kõrval koguma ja kirjutama rahva suust kuuldud muinaslugusid ja jutte. Faehlmann on kirja pannud sellised eesti muistendid nagu "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik", "Endla järv ja Juta" jt.

3. Kas oled mõnda neist muistenditest kuulnud? Jutusta seda klassis ka teistele.