MULD
     Muld on maakoore pidevalt uuenev pindmine kiht. Muld on taimede, bakterite, seente ja mullaloomastiku elukeskkond.
     Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega.
     Muld koosneb kivimite murenemisel tekkinud mineraalainetest, taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest ja paljudest mullas olevatest elusorganismidest.
MULLA TAHKE OSA

      Mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast.

muld7.jpg (119444 bytes)     Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi.

     Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks.

     Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad.

    
     Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. 
     Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks.
Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi.
MULLA GAASILINE OSA

     Õhk on mullas mullaosakeste vahel.


     Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui
välisõhus.
     Hapnikku kasutavad mullas elavad loomad ja taimede juured hingamiseks. Hingamise käigus eritavad nad süsihappegaasi. Seepärast peab mulla ja välisõhu vahel toimuma pidev õhuvahetus. Ilma õhuvahetuseta muutuks mullaõhk seal elavatele organismidele kõlbmatuks.