Usk Roomas

Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest.
Preester ohvriloomadega.jpg (123244 bytes)

Rooma preester ohvriloomadega

Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu.
Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Venuse tempel Foorumil.jpg (118628 bytes)

Venuse tempel foorumil

1 Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad!
          Tegevusala                                  Kreeka nimi                                   Rooma nimi            
Taevas, pikne Zeus ..........................
Tarkus .......................... Minerva
.......................... Hera Juno
Armastus   Venus
.......................... Poseidon ..........................
.......................... .......................... Bacchus
Küttimine Artemis ..........................
Sõda .......................... Mars
Vesta tempel.jpg (62274 bytes)

Vesta ümartempli varemed foorumil

Mars oli ühtlasi ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust sai alguse põllumajandusaasta. Saturnuse auks korraldatud pidudel - saturnaalidel - oli ka orjadel lubatud koos isandatega pidutseda ja Itaalia müütilist kuldset ajastut taasleida. Vesta auks põles Rooma riigi õitsengu sümbolina igavene tuli foorumil asuvas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestritarid - Vesta neitsid ehk vestaalid. Nad valiti välja juba lapsena ja nad pidid 30 aastat teenima, jääma vallalisteks ja rangelt kombelisteks ning elama koos selleks ehitatud majas. Neid austati väga ja neile anti suuri eesõigusi, näiteks süüdimõistetud kurjategijad said vabaks, kui nad juhuslikult Vesta neitsit teel kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua.
1. Kellelt võtsid roomlased üle jumalad? .................................................................................
2. Milliseid jumalaid austasid roomlased rohkem kui kreeklased? Millised tegevusalad
  olid Roomas hinnatud? ............................................................................................................
  .....................................................................................................................................................
3. Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära? .............................................................
Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus.  Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. Vestaalide maja.jpg (183476 bytes)

Vestaalide maja

1. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..............................................................
  .....................................................................................................................................................
     Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele.

                          Jeesus Kristus

Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) - Kristus. Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis.
     Evangeeliumite järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega. Õpetades rahvast armastama jumalat, ligimest ja vaenlast, tegi Jeesus mitmesuguseid imetegusid. Usu läbi ravis ta hetkega terveks parandamatuid haigeid, toitis viie leiva ja paari kalaga ära mitutuhat inimest jms. Kui Jeesus vangistati, siis pidi ta ise kandma risti Kolgata mäele. Seal naelutati ta risti külge, ristile kinnitati kiri: "See on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinades suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama.
1. Kuidas Rooma võimud suhtusid juutide usku? ....................................................................
......................................................................................................................................................
2. Mille poolest juutide usk erines kõigist teistest Rooma riigi usunditest? .........................
......................................................................................................................................................
3. Millised tekstid kirjeldavad Jeesus Kristuse elu? ................................................................
......................................................................................................................................................
4. Jutusta Jeesus Kristuse elust ja tegevusest!
5. Miks pidi Jumal saatma maa peale oma poja? ...................................................................
6. Meenuta ja seleta, kes olid?
Jahve- .........................................................................................................................................
Aadam ja Eeva- ........................................................................................................................
Jeesus Kristus- ..........................................................................................................................
Pontius Pilatus- .........................................................................................................................
7. Kes põhjustasid Jeesuse surma? .........................................................................................
8. Leia 4 seost juutide usu ja kristluse vahel? ........................................................................
......................................................................................................................................................
     Jeesus kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei onud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks peamiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasas rändjutlustajad - apostlid (kreeka keeles saadik). Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalatesse tekitas kristlaste vastu umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist.
1. Mis põhjustas kristlaste tagakiusamist rahva ja võimude poolt? ......................................
......................................................................................................................................................
2. Miks muutusid väikesearvulised kristlased ühiskonnas väga mõjukaks? ......................
......................................................................................................................................................
     Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt maa-alustes käikudes - katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks. Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma taasavastati katakombid 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid surmaähvardusel sundida tooma  ohvreid rooma jumalatele, sealhulgas keisrile. Riigi surve tugevnes eriti 3. sajandi keskel keiser Diocletianuse ajal. See tagakiusamine oli aga ka viimane. Valitsus vaatas kristlastele kui mässulistele, kes suurendasid maal valitsevat rahutut meeleolu. Ristiusukogudused suleti, keelati jumalteenistuste pidamine, konfiskeeriti kristlaste varandused ja hukati eriti kangekaelsed kristlased. Harv ja juhuslik kristlaste tagakiusamine võimaldas kristlikel märtritel (usu eest kannatajatel) Jumala nimel vankumatult surma minnes võita ristiusule uusi toetajaid.
1. Seleta mõisted!
  messias- ...................................................................................................................................
  kristlane- ...................................................................................................................................
  ristiusk- ...................................................................................................................................
  apostel- ...................................................................................................................................
  kogudus- ...................................................................................................................................
  piiskop- ...................................................................................................................................
  presbüter- ...................................................................................................................................
  katkombid- ...................................................................................................................................
  märter- ...................................................................................................................................
  evangeelium- .................................................................................................................................