Selgrootute seedeelundkond

Käsnade seedeelundkond on äärmiselt lihtne. Nagu nimetuski ütleb, on käsna seinas hulgaliselt poore. Läbi nende avauste liigub vesi koos toiduga käsna sisemusse. Lihtsamatel käsnadel on kehas üks suurem õõnsus, keerukamatel hulgaliselt kanaleid. Kanalites paiknevad kaelus-viburrakud, mis rütmiliselt vibureid liigutades panevadki vee liikuma. Käsna toiduks on mikroskoopiline hõljum. Kaelus-viburrakkudest üle jääva toidu võtavad endale käsna kehas paiknevad amööbisarnased rakud. Amööbisarnased rakud on liikumisvõimelised ning võivad toitu omakorda teiste rakkudeni transportida. Vesi ja seedimata toiduosakesed väljuvad ühe suurema heitava kaudu.

Ainuõõssetel puudub seede-elundkond kui omaette organsüsteem. Loomad toituvad olenevalt suurusest kas väikestest vähilaadsetest, vesikirpudest või teistest planktilistest organismidest või hoopis kaladest, kes tulevad näiteks meriroosi kombitsate vahele  röövkalade eest varju otsima. Meduusidel asub suuava sirmikujulise keha alapoolel, kombitsate vahel. Meduusidel on suuava ümber veel suusagarad, mis eri liikidel võivad olla pikemad või lühemad ning väga erineva kujuga. Polüüpidel asub see aga keha tipus, suuava on samuti kombitsapärjaga ümbritsetud. Kehaõõnt vooderdab seesmine rakukiht, milles on seedenõret tootvad rakud. Seedimine toimubki kehaõõnes. Seedumata toiduosad väljutatakse sama suuava kaudu.

Rõngusside seedeelundkond algab suuga ja lõpeb pärakuga. Piki ussi keha kulgeb sooltoru, milles paiknevad neel, pugu ja magu. Erinevad rõngussid on kohastunud erineva toiduga. Näiteks toitub mullas elav vihmauss lagunevatest taimejäänustest ning puurib end piltlikult kogu aeg läbi mulla, seda kobestades ja seedimata osadega väetades. Hulkharjasussidel on tugevad lihaselised lõuad, nende erinevad liigid toituvad kas lagunevatest taimejäänustest, teistest organismidest või parasiteerivad kaladel, imedes verd. Kaanide eritunnuseks on kahe iminapa esinemine. Eesmise iminapa põhjas asub suu. Kaanid toituvad endast väiksematest loomadest, ent mõned liigid ka teiste loomade verest. Niisuguste liikide sülg sisaldab ainet, mis muudab ohvri vere hüübimatuks. Kaanidel on seedekulgla eesosas kas lihaseline kärss või hambulised lõuad. Kaanide pärak paikneb tagaiminapa juures selgmisel poolel.

Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus nende abil toit seeditakse. Seedumata toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus.