Mardikalised

Kärsakas

Kärsaklased on väikesed, omapärase välimusega putukad. Nende pea eesosa on välja veninud pikaks kärsakuks, mille tipul asub looma suu. Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. Kärsaku abil puurivad mardikad taimekudedesse auke ning lükkavad oma munad sügavale augu põhja.

Puudel ja põõsastel elavad keerukärsakad, kes rullivad rohelisi lehti torukujuliselt kokku, tehes nii oma vastsetele varjulise elupaiga.

 

Kase-keerukärsaka leherull (alguses ja valmis kujul)

Proovige puulehti niimoodi rulli keerata, et nad lahti ei keerduks. Matemaatikud, kes uurisid keerukärsakate poolt kokku rullimiseks lehe sisse tekitatavaid lõikeid, leidsid, et mardikad teevad seda vastavuses kindlate matemaatiliste seadustega. Tihedat rullumist tagava lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene rakendama mõningaid kõrgema matemaatika seadusi. Keerukärsakad teevad seda aga instinktiivselt, paljude põlvkondade jooksul omandatud kogemustele tuginedes.

Männimetsades on kahjuriteks tumepruunid kollakate tähnidega männikärsakad. Aiapidajaile valmistavad peavalu mitmesugused õielõikajad, näiteks õunapuu-õielõikaja, kes muneb õiepungadele ning põhjustab õite ärakuivamise. Pähklikärsakal on eriti pikk kärsak, sellega ulatub ta läbi pähklikoorde näritud augu muna pähklisse paigutama. Munast koorunud tõuk sööb pähkli seest tühjaks. Terakärsakad on ohtlikud laokahjurid, kes toituvad teraviljast, jahust ja jahusaadustest. Hooneid kahjustab hoonekärsakas. 1967. a hinnati nende mardikate hulka Tartu Ülikooli peahoone maa-alustes okaspuupalkides mitmele miljonile.

Ürasklased on pisikesed silinderja kehaga pruunid mardikad, kes uuristavad puitu, koore alla ja koorde käike, millesse munevad oma munad. Mardikate tagakeha tipp on omapäraselt kühvlikujuline, et käikudest puupuru välja lükata. Üraskid ründavad peamiselt nõrgestatud, kuivavaid puid. Sobiva puu leiavad nad lõhna järgi kuni 1000 m kauguselt. Siiski võivad nad asustada ka terveid puid, põhjustades nende hukkumist. Tavaliselt elab mingi üraskiliik kitsal puuliikide rühmal. Ka puu erinevad piirkonnad (tüvi, juured, oksad jne) on  eri liikide vahel ära jaotatud. Vastsed toituvad puidust või käikudes kasvavatest seentest, mida emane endaga teisest puust eostena kaasa toob.

Emane ürask paigutab oma munad piki enda poolt uuristatavat emakäiku. Koorunud vastsed hakkavad igaüks oma käiku rajama, mis vastavalt vastse kasvamisele järjest laieneb. Niimoodi tekivad puude koore alla ilusad üraskikäikude mustrid.

Joonista siia kasti sisse mõne üraskiliigi käigud!