ELUNDID
_________________________________________________________
Kõigi hulkraksete elusolendite kehad koosnevad osadest, millest igaühel on oma kindel
ülesanne e. funktsioon. Neid kehaosi nimetame elunditeks. Elundid omakorda koosnevad
rakkudest ja kudedest. Sageli täidavad üht ülesannet mitu elundit koos. Nii moodustub
elundite süsteem e. elundkond.
Inimesel eristame järgmisi elundkondi:
tugi- ja liikumiselundkond: luud, liigesed, lihased;
seedeelundkond: suuõõs, söögitoru, magu, peensool, jämesool;
hingamiselundkond: hingamisteed (nina, kõri, hingetoru, bronhid) ja kopsud;
vereringeelundkond: süda, vere- ja lümfisooned;
kuseelundkond: neerud, kuseteed;
suguelundkond: mehe ja naise sisemised ja välimised suguelundid;
sisenõristusnäärmed: kilpnääre, kõhunäärme saarekesed, neerupealsed, ajuripats,
sugunäärmed;
nahk ja meeleelundid: silmad, kõrvad, haistmis - ja maitsmiselundid;
närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid.
Elundite ja elundkondade ehitus vastab täpselt ülesannetele, mida nad täitma peavad.
Selline sobivus pole tingitud mitte üleloomulikest jõududest, vaid on tekkinud
elusolendite arengu tuhandete aastate vältel, pideva kohanemise, valiku ja pärilikkuse
tagajärjel.
Kõik elundid ja elundkonnad on omavahel seotud. Nad toetavad ja täiendavad üksteist.
Öeldakse: elundid moodustavad funktsionaalse terviku.
Niisugust tervikut nimetamegi organismiks.
M. Kurze *INIMENE,
TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus
"Eesti Raamat" * 1983 |