1. Tõmba joon alla hüüdsõnadele.

Hõissa, poisid, meil on pulmad! Hei, sõber, tule siia! "Ae!" hüüdis väike Manni Minnat. Tohoo, kui porine tee! Nonoh, kas sa veel ei kuulegi! Säh, võta oma raha tagasi! Oot-oot-oot, küll ma sulle näitan! Tohoh, või tema tükib õuna-aeda! Ai, ai küll on valus! Aitäh sooja leiva eest! "Kukereegu!" laulis kukk külas.

 

2. Loe luuletus ilmekalt, arvestades kõiki kirjavahemärke.

OI, SUVI!
E. Enno

All, aia taga, põllu ra'al

on mängulugu hoos,

sest seal on soojal heina-a'al

koor imeline koos:

üks sip-siri, viri-vii,

sip-sirp, piri-pii,

üks üh-üh-üt -

tüt-tüt-tüt-tüt -

koor imeline koos.

Ja kiigub vili, kiigub lill,

käib kaasa tuul ja laul;

kõik tantsu tantsis - lill ja pill,

lõbu, sahin, luul ja tuul:

üks, sirp-viri-vii,

sip-sirp-piri-pii,

üks üt-üt-üt -

tüt-tüt-tüt-tüt -

lõbu, sahin, tuul ja laul!

A. Waldmann "eesti keele grammatika", K./Ü. "Loodus" Tartus, 1926, lk. 43.