Käärimine   

     Eluslooduses leidub selliseid organisme, kes saavad toitainetest energia kätte ka ilma hapniku juuresoluta. Nii toimivad paljud pärmseened ja bakterid.

     Sellist energia saamise viisi nimetatakse käärimiseks.     Käärimisprotsesse oled kindlasti kohanud - maitstes käärima läinud mahla või moosi.

     Halvasti suletud või kuumutamata moosipurgis hakkavad kasvama bakterid. Nad kasutavad toiduks moosis leiduvat suhkrut. Suhkru lagundamisel ilma hapnikuta tekib alkohol ja vabaneb süsihappegaas. Seetõttu on käärinud moosipurgi kaan gaaside survest kummis.

4-5-7-5.jpg (34797 bytes)
1. Mille poolest sarnanevad hingamine, käärimine ja põlemine?
...........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
2. Milline erinevus on hingamisel ja käärimisel?
.........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

     Sageli on käärimise põhjustajaks seened.
     Tillukeste pärmseente eosed satuvad mahla pinnale õhust.
     Pärmseened on üherakulised seened. Mahlas hakkavad pärmseened kiirelt paljunema, tarvitades toiduks mahlas leiduvaid suhkruid ja vees lahustunud mineraalsooli. Pärmirakud paljunevad mahlas niikaua, kuni jätkub toitu. Mahlas leiduv suhkur laguneb ja tekivad süsihappegaas ja piiritus.
     Seda protsessi nimetatakse käärimiseks.Pärmseente elutegevuse tulemusel suureneb alkoholi hulk mahlas.
     Lõpuks hakkab alkohol takistama ka pärmseente enda arengut ja pärmseened hävivad.
     Pärmseeni kasutatakse õlle ja veini valmistamisel.
     
     Peale alkoholi valmistamise on pärmseente tegevust juba väga ammusest ajast kasutatud leiva küpsetamisel.
     Taigna sees kasutavad pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist ja suhkrut.
     Pärmseente elutegevusel tekkiv süsihappegaas muudab mullitades taigna kobedaks, piiritus aga aurustub, aidates omakorda taignal kerkida. Müügil olev presspärm koosneb tihedaks massiks kokku pigistatud pärmirakkudest.

     Katse
1. Võta tükike presspärmi ja hõõru see suhkruga vedelaks. Mis maitse on pärmivedelikul?
     NB! Lusikatäis pärmivedelikku on kasulik, sest annab sulle vitamiine.
     Nüüd segame taigna ja vaatleme, kuidas see kerkib!
     Et toiduaineid mitte asjata raisata, otsi mõnest kokaraamatust sobiv pärmitaigna retsept. Küpsetama võid asuda vaid koos täiskasvanutega!
2. Lisa pärmivedelikule ihusooja (36 kraadi) piima ja pisut jahu, nii, et moodustuks poolvedel taigen.(täpseid koguseid vaata retseptist)
3.Jälgi, mis juhtub taignaga veerand tunni jooksul.
4. Sega poole tunni pärast juurde veel jahu ja lase taignal kerkida.

Mitu korda esialgne taignakogus suurenes?.........................................................
Mis maitse on kerkival taignal?..............................................................................
Mis maitse on valmis pärmitaignal?.......................................................................
Kuidas muutub tainas küpsetamisel?....................................................................
......................................................................................................................................