Koostas: Erik Salm

Süda ja veri

 

Meie kehas voolab umbes 4,5 liitrit verd. Rindkeres asuv elund – süda – pumpab verd kogu kehasse, hoides meid sel viisil elus. Süda on nii võimas pump, et vererakk jõuab ühe minuti jooksul rännata läbi keha ja jõuda südamesse tagasi. Voolates mööda veresooni, kannab veri hapnikku ja seeditud toidust saadud toitained kõikidesse kehaosadesse. Veri viib organismist välja ka kahjulikud jääkained, näiteks süsihappegaasi. Veri koosneb punalibledest ja valgelibledest, vereliistakutest ning vedelikust, mida nimetatakse vereplasmaks. Nööpnõelapea suurune veretilk sisaldab umbes viis miljonit rakku. Südame lihaselised seinad tõmbuvad kokku umbes üks kord sekundis, surudes vere südame vasakust poolest veresoontesse, mida nimetatakse arteriteks. Arterid harunevad, moodustades lõpuks peente veresoonte (kapillaaride) võrgustiku. Kapillaarid ühinevad vähehaaval, moodustades veenid, mis viivad vere tagasi südamesse, kust see saadetakse kopsudesse uue hapniku järele.

Inimese süda

Südant kaitseb rinnakorv. Täiskasvanu süda on umbes rusika suurune ja kaalub umbes 300 g.

Arterid

Veri jõuab südamelihasesse pärgarterite kaudu. Need on vasak ja parem pärgarter. Arteritel on kolmest kihist ( kõvast väliskestast, keskel asuvast vahekestast ning siledast sisekestast) koosnev paks sein.

Kapillaarid

Imepeeni veresooni, mis ühendavad kõige väiksemaid artereid (arterioole) ning kõige väiksemaid veene (veenuleid), nimetatakse kapillaarideks. Kapillaaride seinte kaudu jõuavad hapnik ja toitained organismi rakkudesse.

Veenid

Keskmiselt lööb täiskasvanu süda 60 kuni 70 korda minutis. Kehalise pingutuse tõttu võib löögisagedus suureneda üle 150 korra minutis. Igal südamelöögil on kaks põhifaasi. Faasi, mille ajal südamelihas on täielikult kokku tõmbunud, surudes verd südamest välja, nimetatakse süstoliks. Faasi, mille ajal südamelihas lõõgastub ja süda täitub uuesti verega, nimetatakse diastoliks.

Südame ehitus

Süda koosneb neljast kambrist, kaks kummalgi südamepoolel. Ülemist kambrist nimetatakse kojaks. Veenide kaudu saabub veri südamekotta ja läheb sealt alumisse südamekambrisse, mida nimetatakse südamevatsakeseks. Vatsakese paksud lihaselised seinad suruvad vere arteritesse. Süda koosneks nagu kahest kõrvuti töötavast pumbast. Vasakpoolne saadab hapnikurikast verd kehasse laiali. Kui veri on hapniku kehale ära andnud, saabub ta parempoolse pumba kaudu südamesse tagasi ning siit saadetakse ta kopsudesse hapniku järele. Kopsudest tuleb veri vasakpoolse pumba kaudu jälle südamesse ning pumbatakse siit keha mööda laiali.

Kasutatud kirjandus: Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 533