Toidumürgistuste vältimine. Esmaabi
toidumürgistuste puhul. Halvaksläinud
toidul on harilikult ebameeldiv välimus, värvus, lõhn ning roiskumise või käärimise
tunnused. Kuid mõnikord ei avaldu toidu nakatumine tõvestavate mikroobidega väliselt
mitte milleski. Toit võib välja näha täiesti söödav ning olla hariliku maitsega.
Ometi ei tohiks seda süüa. Just sellepärast märgitakse kergesti riknevatele
toiduainetele valmistamise kuupäev ja tähtaeg, milleni neid võib tarvitada. Seda tuleb
tingimata arvestada. Konservidega tuleb samuti ettevaatlik olla. Kui konservikarp on
kasvõi veidi kummis, ei tohi selle sisu enam toiduks tarvitada. Konservikarbid lähevad
kummi roiskumist tekitavate mikroorganismide poolt eritatavatest gaasidest.
Väga tugeva, mõnikord surmaga lõppeva mürgistuse põhjuseks võivad olla mürgised
seened (roheline kärbseseen, saatana-kivipuravik ehk kuradipätak ja sälk-kollanutt),
aga ka koerapöörirohu, okasõuna, maikellukese, näsiniine, kartuli ja mõnede teiste
õistaimede viljad. Peab siiski nimetama, et kibe ja ebameeldiv maitse ei ole alati
mürgisuse tunnuseks. Tundmatute taimedega tuleb olla ettevaatlik. Olgugi, et neil võivad
olla meeldiva välimusega viljad, ei tohi neid ikkagi süüa.
Mürgistuse tunnusteks on haiglane enesetunne, kahvatu nägu, jõuetus, ebakorrapärased
südamelöögid, hingamisrütmi häired, oksendamine, valu kõhus ja soolestikus. Halvaks
läinud toit tuleb välja oksendada. Selleks antakse kannatanule 1-2 klaasitäit vett*,
kästakse tal sõrmi kurku toppides end oksendama ajada. Seda toimingut korratakse seni,
kuni väljaoksendatud vees ei leidu enam mingeid toiduosakesi. Kannatanule antakse juua
kanget magusat teed, pannakse ta voodisse, kaetakse soojalt kinni ja kutsutakse välja
kiirabi. Seejärel selgitatakse, kes veel sõi mürgistust põhjustanud toitu. Nende
inimestega korratakse sedasama protseduuri enne, kui neil tegelikult hakkavad ilmnema
mürgistuse nähud. Mürgistuse tunnused avalduvad erinevatel inimestel erineva aja
jooksul.
_____________
*Vee asemel on soovitatav kannatanule juua anda kaaliumpermanganaadi nõrka (sirelililla
värvusega) vesilahust, mis on nii okseleajava kui ka desinfitseeriva toimega. Tõlk.
A. Hripkova, D. Kolessov * INIMESE TERVIS JA HÜGIEEN *
Tallinn "Valgus" 1984 * lk.13. |