Halvaksläinud toidul on harilikult ebameeldiv välimus, värvus, lõhn ning roiskumise või käärimise tunnused. Kuid mõnikord ei avaldu toidu nakatumine tõvestavate mikroobidega väliselt mitte milleski. Toit võib välja näha täiesti söödav ning olla hariliku maitsega. Ometi ei tohiks seda süüa. Just sellepärast märgitakse kergesti riknevatele toiduainetele valmistamise kuupäev ja tähtaeg, milleni neid võib tarvitada. Seda tuleb tingimata arvestada. Konservidega tuleb samuti ettevaatlik olla. Kui konservikarp on kasvõi veidi kummis, ei tohi selle sisu enam toiduks tarvitada. Konservikarbid lähevad kummi roiskumist tekitavate mikroorganismide poolt eritatavatest gaasidest.
Väga tugeva, mõnikord surmaga lõppeva mürgistuse põhjuseks võivad olla mürgised seened (roheline kärbseseen, saatana-kivipuravik ehk kuradipätak ja sälk-kollanutt), aga ka koerapöörirohu, okasõuna, maikellukese, näsiniine, kartuli ja mõnede teiste õistaimede viljad. Peab siiski nimetama, et kibe ja ebameeldiv maitse ei ole alati mürgisuse tunnuseks. Tundmatute taimedega tuleb olla ettevaatlik. Olgugi, et neil võivad olla meeldiva välimusega viljad, ei tohi neid ikkagi süüa.
Mürgistuse tunnusteks on haiglane enesetunne, kahvatu nägu, jõuetus, ebakorrapärased südamelöögid, hingamisrütmi häired, oksendamine, valu kõhus ja soolestikus. Halvaks läinud toit tuleb välja oksendada. Selleks antakse kannatanule 1-2 klaasitäit vett*, kästakse tal sõrmi kurku toppides end oksendama ajada. Seda toimingut korratakse seni, kuni väljaoksendatud vees ei leidu enam mingeid toiduosakesi. Kannatanule antakse juua kanget magusat teed, pannakse ta voodisse, kaetakse soojalt kinni ja kutsutakse välja kiirabi. Seejärel selgitatakse, kes veel sõi mürgistust põhjustanud toitu. Nende inimestega korratakse sedasama protseduuri enne, kui neil tegelikult hakkavad ilmnema mürgistuse nähud. Mürgistuse tunnused avalduvad erinevatel inimestel erineva aja jooksul.
_____________
*Vee asemel on soovitatav kannatanule juua anda kaaliumpermanganaadi nõrka (sirelililla värvusega) vesilahust, mis on nii okseleajava kui ka desinfitseeriva toimega. Tõlk.

A. Hripkova, D. Kolessov * INIMESE TERVIS JA HÜGIEEN * Tallinn "Valgus" 1984 * lk.13.