VERERINGE

_________________________________________________________

Inimesel ja kõigil kõrgematel loomadel voolab veri suletud soonestikus.

Süda paiskab verd suurte arterite kaudu erinevatesse kehaosadesse. Veresooned hargnevad järk-järgult üha peenemateks harudeks. Kõige peenemaid veresooni nimetame juussoonteks ehk kapillaarideks. Kapillaaride kaudu lähevad toitained ja hapnik rakkudesse ning jääkained rakkudest verre. Kapillaaridest saavad alguse ka südameni tagasi kulgevad veresooned ehk veenid. Sellist ringlust (südamest arterite kaudu kapillaaridesse ja kapillaaridest veenide kaudu tagasi südamesse) nimetame suureks ehk kehavereringeks. Enne kui veri uuesti südamest kehasse jõuab, voolab ta läbi kopsude. Siin annab veri ära süsihappegaasi ja laadib end hapnikuga. Seda ringlust nimetame väikeseks ehk kopsuvereringeks.

Kõik suured ja pisikesed veresooned kokku moodustavad tuhandete kilomeetrite pikkuse soontevõrgu.

 

M. Kurze *INIMENE, TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus "Eesti Raamat" * 1983