TAIMERIIK
Eostaimed

Hõimkonda sõnajalgtaimed (Pteridophyta) kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad. Kõik need taimed paljunevad mitte seemnetega, vaid tillukeste üherakuliste moodustistega - eostega. Sõnajalgtaimedel on juba tõelised lehed, varred ja juured, mida omavahel seob taimesisene juhtkudede süsteem. Viimases toimub vee ja toitainete liikumine taimeosade vahel, ühtlasi on see taimele peamiseks toeseks. Kõigil maismaataimedel peale sammaltaimede on juhtkoed olemas, neid võib hästi näha lehtedele iseloomuliku soonestikuna. Juhtkimbud koosnevad kahesugustest rakkudest: floeemi- e. niinerakkudest, mille kaudu lehtedes valmistatud toitainete lahused liiguvad varresse, juurtesse ja kasvutippudesse, ning ksüleemi- e. puidurakkudest, mis juhivad vett juurtest teistesse taimeosadesse. Enamikule maismaataimedele on iseloomulik ka lehti kattev kutiikula, mis kaitseb hästi kuivamise eest. Kollad on kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades levinud sõnajalgtaimed. Mõned neist kasvavad niisketel mäenõlvadel ka jahedamas kliimas. Huvipakkuv on Selaginella., nn. taaselustuv taim, mis võib taluda pikaajalist kuivamist. Põua tingimustes moodustab ta kuiva pruuni massi, veega kokku puutudes aga "ärkab" kiiresti ja muutub uuesti roheliseks. Koldade lehed asetsevad varrel spiraalselt, eosed tekivad enamikul käbikujulises eospesas. Väljasurnud koldadest kasvas soomuspuu (Lepidodendron) peaaegu 40 meetri kõrguseks, pitsatipuu (Sigillaria) tüve läbimõõt aga ulatus üle kahe meetri.

Nagu kollad, nii olid ka osjad (Equisetum) kunagi liigirikas ja laialdaselt levinud taimerühm. Neid kasvab praegugi kogu maailmas, välja arvatud Austraalia. Osjad kasvavad meelsasti vaesel soisel või liivasel pinnasel. Neile on iseloomulikud maa-alune vars (risoom), millest kasvavad maapinnale männastena paiknevate kiilukujuliste lehtedega lülilised varred. Varre tipus asetseb koonusekujuline eospesa, taim ise on ränistunud ja jäigaks muutunud. Nüüdisaegsed osjad kasvavad harva pikemaks kui üks meeter, seevastu fossiilsed kalamiidid (Calamites), mis olid rikkalikult esindatud kivisöeajastu metsades, kasvasid kuni 30 meetri kõrguseks. Arvatakse, et suure osa kivisöest moodustavadki jõesuudmetes ja delta-aladel kasvanud puutaoliste osjade ja koldade jäänused. Surnud taimed kõdunesid osaliselt ning pressiti kokku, toimus turba moodustumisega analoogiline protsess.

ELUS LOODUS * Tallinn "Valgus" 1983 * pt.26.