11.Küttimine, kalandus ja mesindus

    Üheks armsamaks tolle aja eestlaste tegevuseks oli jaht. Põlised metsad kubisesid mitmesugustest loomadest. Seal elutses rohkel arvul põtru, jäneseid, karusid, rebaseid jt. Koguni metshärg ehk tarvas elas tol ajal veel meie metsades.
     Jahilkäijatel tuli sageli võitlusi pidada tigedate metsloomadega. Nii mõnigi kaotas jahil oma elu või pidi laskma end haavatuna koju kanda.
     Metsloomade liha läks osalt toiduks, nahad aga kaubitsemiseks või ümbertöötatud kujul kehakatteks.
    Rikkalikku saaki andsid ka jõed, järved ja meri. Meri oli tol ajal rikas heeringaist. Kalu püüti näiteks võrgu ja mõrraga. Saak oli enamasti hea, sest kalu oli tolle aja vetes palju, püüdjaid aga vähe. Nii olid meie esivanemad usinad kalurid.
    Ka mesindus oli arenenud. Mesi läks toiduks ja maitsva meejoogi mõdu valmistamiseks, vaha aga müüdi ära. Vaha täitis tihti raha ülesannet.
    Tarudeks olid õõnestatud puud. Iga mesinik võis oma külale kuuluvad metsas puid õõnestada. Et hiljemini oma tarusid teistest eraldada, siis tähistati need vastavate märkidega. See oli nn.metsmesinduse ajajärk.