12.Käsitöö ja kaubandus

     Elukutselisi käsitöölisi sel ajal polnud. Leidus küll sageli väga osavaid käsitöötegijaid. Inimesed valmistasid kõik tarvilikud asjad, nagu maja- töö- ja sõjariistad, kehakatted, vaibad, ehteasjad jne. suuremalt jaolt ise.    
     Iseäranis osavad olid eestlased sepises. Sepad olid samasugused põlluharijad kui teisedki eestlased. Sepatöö oli neile ainult kõrval-tuluallikaks. Harilikult olid sepad teistest külaelanikest palju jõukamad.


Töökirves

     Metalle meie maal ei leidunud. Neid saadi mujalt kas kauplemise või riisumise teel.
     Saadud metallist tehti kõige enam sõja- ja tööriistu, nagu mõõku, odaotsi, kirveid, sirpe, vikateid jne.

Töö- ja tarbeasju Eestist raua-ajalt (nooremalt).
1 - nuge, 2 - kõvasi (luisk), 3 - kõvasi varrasaheliku otsas, 4 - tuleraud ja tulekivikild, 5 - võti, 6 - pool ahingut, 7 - vikat

     Naised olid osavad ketrajad ja kudujad. Valmistati nii villast kui linast riiet. Riie läks peaasjalikult kehakatteks. Vanemail aegadel vokki ei tuntud, tema aset täitis kedervars ehk värten. Värtnaga ketraja istus ja arendas vasaku käega hoitud takutordist heiet, mis kinnitati värtna jämedamas otsas oleva täkke külge. Värten pandi keerlema, seda parema käega (peoga) vastu reit rullides ja selle järel järsku lahti lastes. Keerlev värten keerutas heided lõngaks. Niisugune ketramisviis nõudis muidugi palju aega. Ei tuntud ka kangastelgi. Möödus palju aega enne kui vokk ja korralikud teljed välja arenesid. Nendega toimus ketramine palju kiiremini ja kergemalt.
    Kuulsad olid meie käsitöösaadusist vaibad. Neid tarvitasid eestlased tihti võla tasumiseks ja kingituseks. Vaibad olid ka vaenlasele armsamaks sõjasaagiks. Õnneliku sõjakäigu korral ei jätnud nad neid kaasa võtmata.

     Kaubeldi peamiselt läänepoolsete naabritega.
     Esialgu vahetati kaup kauba vastu, hiljemini hakati müüma raha eest.
     Eestlased müüsid kalu, loomanahku, vaha, mett, vilja ja rasva; ostsid aga soola, metalle (peamiselt rauda), riiet jne. Eesti vili leidis ostjaid Venemaal ja Rootsis. Ka Soomega oli läbikäimine elav.

Ehe1.jpg (94352 bytes)
    Meil ei olnud tol ajal veel elukutselisi kaupmehi. Kauplemine oli talupoegade kõrvaltuluallikaks.

     Muinaseestlased olid Läänemeremail elades üsna arenenud rahvas ja elasid jõukalt. Seda tõendab asjaolu, et vaenlased lahkusid meie maalt tihti rikkaliku sõjasaagiga. Nad ajasid kaasa suured loomakarjad ja viisid ka palju hõbedat sõjasaagiks. Hõbeda rohkusest räägivad ka meie aja rikkalikud leiud. Maapõuest on leitud hõberaha, hõbedast sõlgi, kõrvarõngaid, sõrmuseid ning muid ehteasju ja riistu.

1. Missugused käsitöö saadused olid kuulsad?
2. Kust saadi metalltarberiistu ja ehteid?
3. Kellega kaubeldi? Mida müüdi, mida osteti?