16.Maalinnad ja linnamäed   

     Kui vaenlane ootamatult eestlaste piiridesse tungis, põgeneti varjupaika. Lihtsaimateks varjupaikadeks olid metsad, soosaared, koopad jne. Sinna viidi ühes vara, mida oli võimalik kaasa võtta, nagu näiteks loomad ja vili.
     Tõsisemat kaitset pakkusid rahvale juba meie muinaslinnad, maalinnad ja linnamäed. Neid leidus igas maakonnas ja kihelkonnas.
       Maalinnad ehitati peaaegu ilma looduse abita. Nende peatunnuseks oli hiiglaringvall tasasel maal.
     Linnamägede ja muinaslinnade ehitamiseks on inimene suurel määral tarvitanud looduse abi. Linnamäed ehitati eraldiseisvatele mägedele, pikemaile seljandikele, jõgedevahelisel kõrgemale maaninale, kõrgematele soosaartele jne.    

aja5.jpg (62132 bytes)
Rõuge linnus


Fotol Valjala maalinn Saaremaal.

    Maalinnade (Valjala, Linnuse) varemed ja linnamägede (Otepää, Lõhavere) jäänused on püsinud meie ajani.

     Ühed maalinnad ja linnamäed olid väiksemad, teised suuremad. Nende ehitamine nõudis palju aega ja vaeva.     

     Linnamäge ehitades tehti kõigepealt mäeküljed järsuks. Mäe peale ehitati kividest ja mullast vall, näiteks 4-7 m kõrge, 20-30 m lai ja kaunis järsk. Kivide vahed täideti saviga, sest lubja tarvitamine oli veel tundmatu. Selles seisiski meie maalinnade ja linnamägede suurim puudus: vaenlastel oli kerge seesugust valli purustada ja linna ära vallutada.

     Tihti olid vallid kahe või kolmekordsed. Valli peale maalinnade juures ehitati ka palkidest püsttara. Kõik see ei pakkunud iga kord tõsist kaitset. Maalinnu ja linnamägesid piiras sageli sügav veega täidetud kraav, mis tegi linna piiramise tihti väga raskeks. Kõigele sellele vaatamata ei suutnud meie maalinnad kaua vastu panna sõjakunstis tugevamale vaenlasele.

aja22.jpg (77575 bytes)
     Kaitselinnade õued olid prügitatud. Ümber õue valli ääres seisid väiksed mätastest katustega majakesed.

      Nendes leidsid pagulased ühes oma varaga varju. Linna võeti kaasa kõik mis suudeti, väärtasjad, vili, loomad jne.

     Pildil on Lõhavere linnamäe plaan.

       Tähtsaim ehitis linnas oli kaev. Neid oli vahel rohkem kui üks, sest vett pidi küllaldaselt piisama nii inimestele kui ka loomadele.
     Vett oli tarvis ka linna kaitsemisel. Kui vaenlane valli alla oli jõudnud ja piiramine algas, heideti vallilt alla kive, palke, põlevaid rattaid, keeva vett, tulist tõrva jne
aja2.jpg (26549 bytes)

     Isesuguste kaitseabinõudena esinesid siilid - kärbisekujulised palgid - mis piirajaile vallilt peale visati või veeretati. Samal ajal püüdsid teised tabada piirajaid odade ja nooltega.
     Üldiselt kaitsesid eestlased oma maalinnu väga vapralt. Meie vanad linnused olid ühtlasi majanduselu- ja hariduskeskused, kust valitseti maad.

1. Missuguseid varjupaiku omasid eestlased sõja puhuks?
2. Mille poolest erineb maalinn linnamäest?
3. Loenda neid takistusi, mis tuli ületada maalinna tungijail!
4. Missuguseid kaitsevõtteid tarvitasid maalinnas olijad piiramise korral?