17. Eestlaste sõjariistad

     Eestlased olid visad ja virgad oma töös, kuid ka julged ja vaprad sõjas.
     Läänemeremail puutusid meie esivanemad kokku paljude rahvastega. Nendega peeti rahulikku kaubavahetust, kuid tihti ka sõdu.
     Sõjad olid tol ajal röövretkede laadi - need olid saagi- või kättemaksu-sõjad. Neid ei peetud häbiasjaks, vaid see oli igale auks, kes teiste varandust röövis ja külasid põletas.

     Sõjariistadeks olid eestlastel mõõgad, odad, taprid ehk kirved, ahingud, sõjanuiad, ammud ja nooled. Kaitseks oli rattakujuline kilp.


Raua-aja relvi; ratsaniku mõõk, odaots, sõjakirves ja kilp

     Sõjakõik võeti ette harilikult talvel, mil maa külmunud ja hõlpsam igas suunas liikuda. hea meelega tehti seda kevade poole talve, kui lumehulgad vähenenud ja külm kahanenud.
     Sõjasõnum anti edasi mitmel viisil. Saadeti välja käskjalad või tehti kõrge mäekünka otsa tuli. Seepeale kogunes sõjavägi ehk malev kindlaksmääratud kohta, mida kutsuti majaks. Siin peeti kõigepealt nõu. Oli sõda otsustatud, läks malev oma juhatajaga kiiresti teele.
    Malev koosnes kahest osast: jala- ja ratsaväest. Malev astus lahingusse enamasti kolmes osas, et vaenlast hõlpsamini purustada. Võitlusse mindi suure käraga: taoti vastu kilpe, kisendati jne. Seda tehti selleks, et vaenlase ridades hirmu äratada ja end julgustada.
     Linna või kantsi piiramisel laoti puud valli taha kokku, pisteti tuli otsa ja püüti linn põlema panna. Kui kaitsejaid oli juba küllalt väsitatud, katsuti tormijooksuga linn ära võtta. Kui see aga ei õnnestunud, katsuti müürid alt õõnsaks kaevata, et need ise kokku langeksid ja tee linna vabastaksid. Vaenlane püüdis muidugi müüriõõnestajate tööd takistada, odasid, kive, palke, põlevaid rattaid ja muud alla veeretades. Kaevajad kaitsesid end selleks tehtud katustega.

1. Missugusel ajal mindi harilikult sõjakõigule ja miks?
2.Kuidas toimus väe kogumine sõjakäiguks?
3. Lenda eestlaste relvi!
4. Mis laadi sõdu muinasajal peeti?
5. Mida sa tead eestlaste lahingukombeist ja kantsipiiramise viisidest?

     Pildil olev rauaajast pärit mõõk on leitud Sauelt.