18.Eestlaste viikingiretked    

    Ajastut VIII-XI sajandini iseloomustavad viikingiretked. Nende järgi nimetatakse ajastut viikingiajaks.

     Norra ja rootsi aladel elavad viikingid üritasid kaubaretki ja sõjakäike ka eestlaste aladele.Nii tuli ka eestlastel kannatada viikingite röövretkede all ja olla ajutiselt nende maksualune. Eestlased suutsid siiski säilitada oma iseseisvuse ega sattunud püsivalt viikingite mõju alla.

     Eestlased ei leppinud ainult enesekaitsega kodumaa pinnal, vaid hakkasid ikka sagedamini ise ette võtma retki Läänemere rannikule. Eestlaste viikingiretked kestsid XIII sajandi alguseni ja seda aega nimetatakse eestlaste viikingiajaks.

     Eestlaste viikingiretked suundusid peamiselt Venesse, Taani ja Rootsi.
     Eestlaste idapoolseiks naabreiks olid väikesed vene vürstiriigid. Need püüdsid oma piire laiendada Eesti alale, aga leidsid siin tugeva vastupanu. Igale sõjakäigule järgnes Eesti poolt vastulöök - röövretk venelaste alale.
     Palju aktiivsemalt tegutsesid aga Eesti viikingid läänes. Siin võtsid retkedest osa peamiselt saarlased. Nad olid väga hädaohtlikud Taani rannikule. Kord pidi Taani kuningas neile terve laevastiku vastu saatma, et neid tagasi lüüa.

     Kuidas pidasid eestlastest viikingid meresõda?
     Meresõjas püüti vaenlaste laevu raudhaakidega ligi tõmmata. Kui see korda läks, siis algas käsivõitlus laevalael. Veel katsuti vaenlasi noolte ja odadega tabada ning nende laevu tulelontidega põlema süüdata. Seejuures tarvitati ka kavalust. Et vastasest kergemini jagu saada, asetati kõik raskused laeva pärasse, mille tõttu laeva nina tõusis tunduvalt kõrgemale. Kõrgemalt laevalt oli palju soodsam vaenlast tabada ja teda hävitada.
     Sageli kasutati ka tuliparve. Parvele laoti loomarasvaga määritud puud, süüdati need põlema ja parv ise juhiti vaenlase laeva juurde.
     Merivõitluses olid eestlased, eriti saarlased, väga visad ja julged. Võideldi viimse võimaluseni. Kaotuse korral ei andnud end keegi vangi. Kes põgeneda ei suutnud, hüppasid parema meelega merre ja läksid ise surma.

     Rohkesti sai eestlaste retkede all kannatada ka Rootsi.
     1187.a. hävitasid eestlased koos kurelastega tähtsama rootsi kaubalinna Sigtuna. Linn tehti maatasa ja viidi kaasa suuri varandusi. Siitpeale kasvas eestlaste mõju merel ja nad olid saamas Läänemere peremeesteks.     

1. Missuguseid lahinguvõtteid tarvitasid eestlased merisõjas?
2. Miks eelistasid sinu arvates eestlased merilahingus surma vangilangemisele?
3. Kellega oli eestlastel muinasajal kokkupõrkeid?
4. Kuhu suundusid eestlaste viikingiretked ja mis oli nende eesmärk?
5. Missugused tagajärjed olid eestlaste retkedel?