19.Eestlaste naabrid muinasajal

       Eestlastel oli sageli kokkupuuteid oma naabritega, küll sõdides, küll kaubeldes. Oma asendi tõttu oli Eesti läbikäimise läveks lääne ja ida vahel.

     VIII-XI sajandit nimetatkse viikingiajaks ja seda ajajärku iseloomustavad viikingiretked.

     Euroopas, Reini, Elbe ja Doonau jõe piirkonnas, samuti Jüüti poolsaarel ja Skandinaavias elasid tol ajal germaani hõimud, keda tunti normannide nime all.Germaani hõimud elasid väikestes riikides, mis üksteisega alaliselt sõdisid.
     Viimaks kujunes hulga väikeste riikide asemele kolm suuremat riiki - Taani, Rootsi ja Norra (900.a.)

     Et normannide maa oli võrdlemisi vaene ega jõudnud kasvavat rahvast toita, algasid väljarändamised. Välja sõideti mõnikord 300 paadiga, kusjuures igas paadis oli ligi 70 inimest. Algul kandsid väljasõidud röövretkede iseloomu, hiljem jäid aga viikingid võõraile maile elama.
     Nii asusid normannid Põhja-Prantsusmaale, Inglismaale ja Itaaliasse.


Rahvasterändamise aja sõdur

     Normannid tungisid ka itta, praeguse Venemaa piiridesse.
     Venemaal, tähtsa kaubajõe Dnepri kallastel elasid slaavi hõimud. Dnepri jõgi oli ühendustee Läänemere ja Musta mere vahel, mille ääres oli palju kaubalinnu.Slaavlased kauplesid normannide, araablaste ja Bütstantsi (Ida-Rooma) riigiga. Kaubalinnadesse asusid elama ka normannid, keda siin kutsuti varjaagideks. Slaavlased kutsusid normanne russideks.
     Varjaagid elasid kaubalinnades kaupmeestena, kaupmeestel oli ka suur varjaagidest kaitsevägi. Suurimad varjaagide asundused olid Laadoga, Valgjärve ja Ilmjärve rannamail ning Volga ja Dnepri jõe ülemjooksul.
     Nähes, et hõimudena elavad soome ja slaavi hõimud olid nõrgad, püüdsid varjaagid nende maades võimule pääseda. Nii asutasid nad kolm vürstiriiki.
     Rjurik asus 862. a. valitsema Novgorodi, Sineus asus Valgjärvele ja Truvor Irboskasse. Neljanda riigi asutanud Askold ja Dyr asusid Kiievisse.
    Rjuriku järeltulijatel õnnestus asuda Kiievisse ja alistada palju slaavi rahvaid. Nii kujunes XI sajandi keskel suur Vene vürstiriik Russ, mille pealinnaks oli Kiiev.
    Kuna Vene vürstiriigi keskus taandus Eestist kaugele, Kiievisse, muutus vene riik eestlastele vähem kardetavaks.

1. Kus elasid muinasajal germaani tõugu rahvad?
2. Kuidas nimetati Skandinaavia ja Jüüti poolsaarel elavaid germaanlasi?
3. Miks hakkasid viikingid oma kodumaalt välja rändama ja kuhu?
4. Kus asusid viikingite tähtsamad asukohad Venemaal?
5. Kuidas ja kelle poolt asutati Vene vürstiriik?
6. Miks polnud suur Vene riik eestlastele kardetav?