20.Saksa kaupmehed Läänemerel

      XII ja XIII sajandil asusid võitlushimulised rüütlid ja vürstid sõjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased, nagu mõnedki teised rahvad, tundisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas.
    Endised elanikud langesid pärisorjusse ja kaotasid oma maad. Vabaksjäänud maa läks rüütlite ja vürstide käsutusse.

     Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus sakslastele häid võimalusi kaubitsemiseks.
     Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse.
    Nii sattusid saksa kaupmehed vastuollu normannidega, kelle põlised kaubateed olid Läänemerel, Neeva jõel, Volga ja Dnepri jõel. Neid kaubateid mööda liikus kaup araabiamaade ja Euroopa vahel.
    Nüüd hakkasid samu kaubateid kasutama ka sakslased. XII sajandil läks nende kätte kaubandus Läänemerel.

     Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu ka eestlastele.
     Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Saksa linnades võis leida juba korralikke koole. Seal õitsesid käsitöö ja kaubandus.

     Tähtsaks sakslaste keskpunktiks oli Ojamaa saar oma kuulsa Visby linnaga.
     Kauplemiseks araabia maadega vajasid sakslased tugipunkti. Niisuguseks teeks oli Riia laht ja Väina jõgi, mida varem tundsid normannid. Arvatakse, et sakslased alustasid kaubitsemist siin XII sajandi teisel poolel.
     Nad ilmusid tihti liivlaste juurde kaupa müüma ning ostma.
     Liivlased ostsid sakslastelt soola, relvi, riiet ja ehteasju ning müüsid nahku, mett, vaha ja ka vilja.

1. Miks hakkasid sakslased itta tungima?
2. Millal läks kaubitsemine Läänemerel peamiselt sakslaste kätte?
3. Miks kujutasid sakslased eestlastele ohtu?
4. Miks hakkasid sakslased ilmuma Väina jõe suudmesse?