21.Ristiusk jõuab Liivimaale

     Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel.
     Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes liivimaal ristiusku pidi kuulutama.
     Meinhard ostis Ükskülas tüki maad ja ehitas sinna kiriku ja hiljem ka kivikantsi. Ta tööl oli esialgu edu. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, nende hulgas ka liivlaste vanem Kaupo. Oma eduka töö eest ülendati Menhard liivlaste piiskopiks.
     Hea vahekord usukuulutajate ja liivlaste vahel ei kestnud kuigi kaua. Liivlased teadsid väga hästi, et vaimulikud tulid nende maale omakasu pärast. vaimulikud tegutsesid üheskoos saksa kaupmeestega, kel olid suured kaubakontorid Visbys Ojamaal.
     Et läbisaamine liivlastega halvenes, pöördus Meinhard abipalvega Rooma paavsti poole. Paavst lubas kõigile, kes Liivimaa paganate vastu ristisõtta lähevad nende patud andeks anda.
     Enne, kui ristisõjad jõudsid Läänemeremaile, suri piiskop Meinhard. tema järeltulijaks sai piiskop Berthold, kellel oli aga vähem õnne. Ta tuli Liivimaale ristisõdijatega, kuid langes varsti lahingus ühe liivlase käe läbi.
     Kolmandaks Liivimaa piiskopiks sai Albert. Ta oli osav ja kaval mees, raudse tahtejõuga ja kindla iseloomuga.
     Albertil oli täiesti selge, et pole võimalik sihile jõuda sõjalise jõuta. Tema oligi see, kes liivlastele, eestlastele ja lätlastele ristiusu peale sundis, nad orjastas ja pani oma poliitikaga aluse sakslaste võimule meie maal.

      Aastal 1200 ilmus Albert ristisõdijatega ja vaprate ning osavate rüütlitega Väina jõe suudmesse. Üksküla kantsist leidis ta veel mõned vaimulikud vennad, kes siin Meinhardi ajast saadik elasid. Liivlased aimasid paha ning olid nende vastu täis umbusaldust ja väga vaenulikud.
     Liivlaste vaenulikkus sundis sakslasi ehitama kindlat toetuspunkti.
     Aastal 1201 asutas Albert Väina jõe kaldale Riia linna.Riia linnal oli kaks ülesannet.
     Ta pidi olema sakslastele kindlaks asupaigaks ja toetuspunktiks võimu maksmapanekul ja paganausulistele ristiusu levitamisel.
     Teiseks pidi uus linn saama suureks kaubalinnaks, mis piiskopile ja teistele kristlastele annab häid sissetulekuid.
     Kõigepealt ehitati piiskopiloss. Loss külje alla kerkisid varsti kaupmeeste ja käsitööliste majakesed. Kaupmehed ja käsitöölised tulid sinna Saksamaalt osalt vabatahtlikult, osalt kutse peale. Ehitati ka tore peakirik, kus piiskop jumalateenistust pidas.Et sakslaste elu uues kodupaigas oleks hästi kaitstud, ehitati linnale kõrge müür ümber.

      Selle käputäie ristisõdijate jõud, kes piiskop Albertiga kaasa tulid, oli liiga nõrk, et alistada liivlasi ja teisi rahvaid. Pealegi jäid ristisõdijad Liivimaale vaid suveks ja pöördusid selle järel kodumaale tagasi. Piiskop Albert taipas, et Liivaimaal võimu haaramiseks on tarvilik alaline sõjavägi. Ta asutaski 1202 aastal sõjameeste ühingu - Mõõgavendade ordu.
  
  Orduvennad polnud harilikud, vaid vaimulikud rüütlid. Igaüks neist andis tõotuse, et ta ei abiellu, jääb sõnakuulelikuks ja võitleb paganate vastu.nad kandsid valget mantlit, mille õla kohale õmmeldi punane rist ja selle alla mõõk. Need olid orduvendade välised tunnused.   
aja20.jpg (24630 bytes)

      Ordurüütlite ja ristisõdijate abil alustaski piiskop Albert järjekindlat võitlust kõigepealt liivlaste ja lätlastega. Ristisõdijaist ja ordurüütleist polnud puudu. Kõik, kes end korraliku tööga ei viitsinud elatada, igasugused õnneotsijad, sageli ka kurjategijad (tulesüütajad, mõrtsukad ja muud) tungisid Liivisse. Nad vastati karistusest, kui lubasid paganate vastu minna võitlema. Paganate vastu võideldes ja nende vara riisudes oli kerge üleöö rikkaks saada.
     Liivlaste maa allutati võrdlemisi ruttu. Lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Võidetud liivlased ja lätlased olid siitpeale kohustatud ühes sakslastega eestlaste vastu võitlema.
    

1. Kes olid esimesed Liivimaa piiskopid?Missuguseid tagajärgi andis nende töö?
2. Millal ilmus Liivaimaale kolmas piiskop? Kes ta oli?
3. Miks asutas Albert Riia linna?
4. Miks oli vajalik Mõõgavendade ordu asutamine?
5. Kellest moodustus Mõõgavendade ordu rüütelkond? Mille poolest erines vaimulik rüütel ilmalikust?
6. Kas sinu arvates käis vaesuse tõotus ainult ordurüütli või ka ordu kui ühingu kohta?
7. Missugused rahvad alistusid sakslastele varsti. Mispärast?