23. Ümera lahing

     Eestlased ei jätnud Otepää maalinna vallutamist sakslastele kätte tasumata.    

aja18.jpg (34098 bytes)

      Aastal 1210 asusid eestlased suure väega teele ja piirasid Võnnu kantsi ümber.

     Kantsi ette veeti hulk puid kokku ja pisteti need põlema, püüdes tuld ja suitsu kantsi juhtida, et sundida seesolijaid alistuma:
     Puud metsas kisti juurtega välja, seati need kantsi juurde püsti ja kinnitati tugevasti üksteise külge, et nende varjus kantsi kaitsejaid nooltega tabada.

     Kui juba mitu päeva piiramistööd oli tehtud ja kants langemas, ilmusid ordurüütlid, lätlased ja liivlased eesotsas Kaupoga. Eestlastel ei jäänud muud üle kui põgeneda.

    Eestlased liikusid üle Koiva jõe Ümera suunas. Seal saatsid vaenlased salakuulajad välja, et nad järele vaataksid, kus eestlased on ja mis nad teevad. Luuresalk teatas: Eestlased põgenevad üle Ümera.
    Nüüd tõttasid rüütlid ühes teistega Ümera poole, ilma , et nad oleks teadnud, kus asub eestlaste malev.

Amb.jpg (25349 bytes)
Amb

     Eestlased olid end metsa ära peitnud ja tungisid siit vaenlastele ootamatult peale. Varsti langesid mitmed rüütlid ja Kaupo poeg, kuna teistest said paljud haavata. Kui liivlased seda nägid, pöördusid nad kohe põgenema ja jätsid sakslased üksinda. Ka need pidid taganema. Eestlased ajasid ratsa nii sakslastele kui ka lätlastele järele, lõid neist paljud maha ning võtsid vange. Sõjavangidele raiuti ristiusu pilkeks ristid selga.
     Nii lõppes ümera lahing eestlaste täieliku võiduga. Nad tulid võidurõõmsalt tagasi ja tõotasid ühiselt, kui "üks süda ja üks hing" vaenlaste vastu sõdida.
    Lätlased ja liivlased olid aga väga kurvad, et nemad kui ristiinimesed ikkagi paganatelt lüüa said.
    Vastastikused rööv- ja sõjaretked kestsid edasi, riisuti karju ja rööviti muud varandust. neil sõjakäikudel osutasid iseäranis suurt julgust sakalased ja ugalased.

1. Millal oli ümera lahing?
2. Milline oli Ümera lahingu mõju eestlaste võitlustahtele?