25.Kolme maleva manööver

     Eestlaste ja sakslaste vastastikused sõdimised kestsid edasi. Rängalt said kannatada nii ühed kui teised.
     Samal ajal puhkes maal katk, mis tegi kohutavat hävitustööd. See raskendas sõjategevust, eriti aga ugalaste olukorda, sest siin oli taudi hävitus kõige suurem.
     Eestlased sõlmisid sakslastega 3 aasta peale (1212-1215) rahu, mille järel Sakala pidi sakslaste ülemvõimu tunnustama ja lubama vastu võtta ristiusu.
     Kuid juba enne rahuaja lõppu tungisid sakslased eestlaste maale, Sakalasse ja piirasid Lembitu Lehola kantsi ümber. Viimane asus keset sood ja oli küllaldaselt tugev. Kahjuks oli kantsis seekord vähe sõjaväge.
    Piirajad vedasid valli juurde suure hulga puid ja süütasid need põlema. Tuli ulatus juba üle valli. Seisund oli äärmiselt raske ja Lembitu ühes teistega lubas end ristida lasta.
    Selle järel tungisid sakslased ühes oma abiliste lätlastega kantsi, võtsid kõik kaitsejate vara ja rikkuse ning jagasid saagi omavahel ära. 
     Sündmus pani eestlased kihama.Peeti nõu, mis teha.
     Arvati, kõige kohasemaks suurem sõjakäik ette võtta ja kolme malevada korraga peale tungida, et vaenlast hävitada.

     Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud.
     Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema.
     Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale.
     Kõige enam said kannatada lätlased ja nende maa. Püüti kõik paha, mis lätlased kunagi teinud, kätte maksta.

     Vaenlased ei jäänud vastust võlgu. Nad võtsid ette rea rööv- ja sõjaretki, et eestlasi nõrgestada ja nende maad enda alla heita.

1. Milline oli eestlaste ja sakslaste vahekord a. 1212-15?
2. Millal oli kolme maleva pealetung ja kuidas see toimus?