27.Taanlaste ja rootslaste ilmumine

     Vallutatud eestlaste maakonnad ootasid head juhust võõra võimu kukutamiseks, sest et Ugandi, Saare- ja Virumaa ning mitmed väiksemad maakonnad olid veel võitmata. Piiskop albert teadis väga hästi, et ta ei suuda oma jõududega eestlasi alistada. Pealegi polnud tal enam nii kerge läänest ristisõdijaid saada. Seepärast pöördus ta Taani kuninga poole ja palus sellelt toetust.
    Kuningas Waldemar II lubas abi anda, nõudis aga, et kõik taanlaste poolt siin vallutatud maad jääksid Taani riigile. Piiskop Albert pidi selle nõudmisega leppima, sest abi oli tingimata tarvis.
     1219.a. tuli Taani kuningas suure sõjalaevastikuga Eesti randa "Kalevi kalmu", maalinn Lindanisa kohal ja asus selle piiramisele.
     Eestlased ei avaldanud vastupanu. Nad olid koguni väga sõbralikud taanlaste vastu. See aga osutus eestlaste kavalaks võtteks. Nad tahtsid aega võita oma sõjajõudude kogumiseks.
    Mõni päev hiljem ründasid eestlased ootamatult Taani laagrit. Eestlased sunniti aga taganema - nad kaotasid üle 1000 mehe. Eesti maalinn võeti üsna kerge vaevaga ära, lõhuti maha ja ehitati "Taani linn", Tallinn, asemele. Tallinn oli taanlaste kindlaks toetuspunktiks. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga.

     Viimaks ilmusid ka rootslased Läänemaad võitma ja rahvast ristima. Vabad ja julged saarlased, kes sellest kuulda said, tulid 1220.a. suure sõjaväega ja purustasid rootsi väesalga täielikult.See sündmus julgustas ka teisi eestlasi. Järgmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu.
     1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada. selle lõhkusid aga saarlased mõne kuu pärast maha, kusjuures ei jäetud kivi kivi peale. Kantsi ründamisel tarvitasid saarlased juba kiviheite- ja muid masinaid. Neid õppisid nad tundma varbolastelt.
    Kui kindlus oli hävitatud ja orjastajad maalt välja aetud, saatsid saarlased sellest teate üle kogu Eesti.Nad julgustasid eestlasi kõigis maakondades taanlaste iket ära heitma ja seletasid, et Tallinna võidavat hõlpsasti vallutada. Nad õpetasid teisi eestlasi ka kiviheite- ja muid masinaid ning sõjariistu tarvitama.

1. Kellelt palus piiskop Albert abi ja missugustel tingimustel seda lubati?
2. Millal asutati Tallinn?
3. Kes püüdsid 1220 ja 1222. a. vallutada Saaremaad ja milliste tulemustega?