29.Vabadusvõitluse lõpp. Viljandi ja Tartu langemine.

     Eestlaste võidurõõm ja vabadus ei kestnud kaua. Sakslased valmistasid uut sõjakäiku. Ka eestlased tegeid ettevalmistusi ja kutsusid venelased appi. Neile saadeti osa sakslastelt saadud saagist. Appitulnud vene sõjaväed paigutati Tartusse, Otepääle ja Viljandisse. Kindlustati hoolega kantse ja õpiti usinasti tarvitama kiviheitemasinaid ja muid sõjariistu. Neid olid eestlased ordurüütlitelt palju saagiks saanud. Ka tehti uusi juurde.
     Maa vallutajad, ordu ja Riia piiskop, elasid isekeskis riius. Sellepärast olid sakslased jõuetud eestlaste alistamiseks. Häda sundis aga tülitsejaid oma riidu lõpetama ja kokkulepet otsima. Maade asjus omavahel kokku leppides asusid sakslased eestlastega võitlusse. Suureks abiks oli neile tugev ristisõdijate salk, mis 1223 a. meie maale jõudis. Sakslastega võitlesid kaasa ka liivlased ja lätlased.Nii oli sakslaste sõjajõud eestlaste omast palju tugevam. Eestlastele olid abiks küll venelased, kuid neid oli vähe.
     Kõigepealt tungisid sakslased Sakalamaale. Nende suur sõjavägi ilmus 1223.a. augustikuul Viljandi kantsi alla. Algas selle piiramine.Sakalased panid ligi kaks nädalat vapralt vastu, siis aga rauges jõud. Nälg ja haigused võtsid maad, ning kantsi kaitsejaist surid paljud. Vastu panna polnud enam mõtet. Nii pidid julged sakalased oma kantsi sakslastele andma ja ristiusu vastu võtma. Alles nüüd ilmusid suuremad vene väed, kuid oli hilja. Pealegi ei alanud nad võitlust otseteed sakslastega, vaid asusid ühes saarlaste, järvalaste ja virulastega Tallinna piirama. Viimane oli hästi kindlustatud ning selle vallutamine äpardus. Olles siin-seal ümbrust rüüstanud, pöördusid vene väed koju tagasi. Ainult Tartut jäi kaitsema 200-meheline väesalk.
     Niipea kui vene väed lahkusid, tungisid sakslased Ugandisse ja asusid 15. augustil 1924 aastal Tartu piiramisele.Nad olid selleks ajaks Saksamaalt veel uut ristiväge juurde saanud. Tartu tagasivõtmine nõudis sakslastelt palju vaeva. Kants oli hästi kindlustatud ja asus kõrgel Taara mäel. Kaitsejad panid mehiselt vastu. Siia olid kogunenud tervest Eestist ellujäänud vapramad mehed, et "viimase veretilgani" kaitseda oma ainustki ülejäänud vabadusepaika. Pealegi oli loota suuremate vene vägede tulekut. Vene abi jäi ka seekord hiljaks. Sakslased võtsid tarvitusele kõik paremad piiramisabinõud: piiramistorn, siilid, ammud jne. Kantsikraav täideti ja siis hakati torni üle kraavi linnamäele lähemale nihutama. Piirajad kaevasid ööd ja päevad, et osa mäge kõrvaldada ja torni linnamüürini lükata. Samal ajal töötasid kiviheite- ja muud masinad ning viskasid linna tulist rauda ja tulekatlaid, mis põlevate ainetega olid täidetud.
     Usinasti töötasid ka linna kaitsejad. Nad valmistasid samuti kiviheite- ja muid masinaid ning sõjariistu. Eesti kütid surmasid ambude ja vibupüssidega palju sakslasi. Viimaks süütasid eestlased kantsi suure tule ja tegid augu kindlusemüüri. Selle kaudu veeretasid nad tulega täidetud rattaid alla, et nii torni põlema süüdata. Sakslased aga ajasid tule laiali, lõid rattad puruks ja päästsid torni sel teel leekidest. Niis õditi järgemööda hulk päevi.
     Viimaks otsustasid sakslased tormi joosta, lubades suurt tasu vallile ronijaile. Tormijooks algas. Eestlaste ja venelaste mehisest vastupanekust hoolimata pääsesid siiski mõned ordurüütlid mööda tormiredelit vallile. Teised tungisid aga kantsi läbi augu, mille kaudu kaitsejad olid tulirattaid alla veeretanud.
     Kui sakslasi juba küllalt kantsi oli tulnud, järgnesid neile lätlased ja liivlased, kes ka siin kaasa võitlesid. Nüüd algas verine võitlus. Ligi 1000 eestlast ja 200 venelast tapeti maha. Ei antud armu ka naistele ja lastele. Linn ise riisuti paljaks ja pisteti viimaks põlema.Ainult ühele venelasele jäeti elu. Temale anti tubli hobune ja sõjamunder ning saadeti oma vürstile sündmusest teatama.
     Tartu langemisega läks Eesti mandril võim täiesti sakslaste kätte. Linnad ja külad olid rusuhunnikuiks tehtud ning kogu maa laastatud. Maa oli rahvast lage ja vastuhakkamist polnud enam karta.
1. Millal toimus vabadusvõitluses viimane suur vastuhakkamine võõrastele?
2. Ela mõttes kaasa vastuhakkamine Viljandis, Viljandi tagasivõtmine sakslaste poolt, põgene siis Tartusse ja viibi seal kantsi langemiseni! Kirjelda oma elamusi!
3. Missugust osa etendasid venelased Eesti vabadusvõitluses?