2.Tööriistad kiviajal

     Kiviajaks nimetatakse aega, mil maja-, töö- ja sõjariistad valmistati peaasjalikult kivist.
     Koopast ja selle lähedusest leiame andmeid inimese elu kohta kiviajal. Selle aja inimene pidi sellega leppima, mis loodus valmis kujul andis.Ta sõi taimi, puuvilju, pähkleid, marju, maitsevaid juuri, seeni jne.
    Tähtsamaks toiduaineks oli kala. Tol ajal oli meie vetes väga palju ja väga mitmesuguseid kalu. Et kalapüük oli lihtne ja kerge töö, siis jäi see enamasti naiste, poisikeste ja vanade hooleks. Varsti hakati ka jahti pidama suuremate loomade peale. Looma liha läks toiduks, nahad aga kehakatteks.      

     Suureks abiks olid inimesele võitluses loomadega ja toiduhankimisel tööriistad.

     Esimesed tööriistad olid muidugi väga lihtsad, näit. kepp, nui ja kivi. Need lihtsad asjad täienesid aegamööda, sest inimene muutus elu sunnil leidlikumaks. Ka õppis ta tuld kasutama, mis tema elu palju hõlpsamaks ja mõnusamaks tegi.
     Inimene pani tähele, et kivi kivi vastu lüües puruneb üks neist teravaiks kildudeks. Neid kilde hakati tarvitama terariistadena.
      Kivikilde teineteise või mõne muu kivi vastu hõõrudes tegi inimene nad teravaks ja andis neile soovitava kuju. Sealjuures jäeti üks ots jämedamaks.


Lihvimiskivi

     Nendega oli võimalik juba edukamalt lõigata juuri, loomaliha või midagi muud.   

    Hiljem õppis inimene kivi nuia või kepi külge siduma. Nii sai ta mingi kirvetaolise riista. Kirve eeskujul tegi inimene tömbist kivikillust enesele vasara. Ta sidus kepi külge ka pisemaid, kuid teravaid kivikilde, loomaluid, sarvi ja tegi enesele nii odasid kui nooli.Viimaks leiutas inimene ka vibu. See oli üks tema tähtsamatest leiutistest, mis nõudis palju aega.
     Nõelte asemel kasutati tol ajal kalaluid ja peenikesi kivikilde.
     Nüüd oli inimestel juba hulk tööriistu. Ta võis paremini töötada ja julgemalt avalikku võitlusse astuda ka suuremate loomadega.


Kiviaja kirveid Eestist

     Esialgu olid kiviriistad väga viletsad.
     Kuid möödusid aastatuhanded ning kogemustest õppides hakkas inimene kivi paremini raiuma, siis lihvima ja kividesse auke puurima.
     Auguga lihvitud kivi pandi varre otsa ja kirves oli valmis. Nii tehti ka vasar.

     Uued kiviriistad olid palju kõvemad, kindlamad ja ühes sellega ka vastupidavamad. Lisaks nimetatud riistadele leiutati ka kivist saag, mõõk jt. Kivist tööriistu valmistasid peaasjalikult mehed.
1. Loenda riistu, mida tarvitas kiviaja inimene.
2. Mille poolest erinesid kiviriistad kiviaja alguses ja lõpus?