30.Saarlaste alistamine

     Vabad olid veel ainult saarlased. Neid lahutas mandrist meri ning sakslastel polnud hõlpus sinna tungida. Pealegi olis saarlased julged sõja- ja merimehed. Siiski tuli järg ka nende kätte. Tarvis oli ka saarlaste võim murda ja kaubitsemine merel täielikult enese kätte saada.
     1227.a. jaanuarikuul, mil käre külm kattis väina paksu jääga, liikus suur saksa sõjavägi Pärnu alt üle mere. Sellest sõjakäigust võtsid peale sakslaste osa veel ka lätlased, liivlased ja osalt koguni mandri eestlased.
     Kõigepealt mindi Muhumaale Linnuse maalinna alla ja võeti see kuuepäevase võitluse järel ära. Linn ise põletati maha. Seda kuulnud, andsid saarlased alla ka Valjalas, mis oli suuremaid Eesti maalinnu. Tunti selgesti, et mitu korda tugevamatele vaenlastele vastupanek on asjatu ja palju ohvreid nõudev.
     Nüüd algas saarlaste ristimine. Kuus preestrit olevat rahvast ristinud mitu päeva hommikust õhtuni. Peale seda lahkus sakslaste sõjavägi saarelt. Nii langesid viimased vabad eestlased sakslaste võimusesse. Sakslased said maa ja mere peremeesteks ning rahva isandaiks. Saksa kaubalaevad võisid siitpeale julgesti Läänemerel liikuda. Polnud enam vabu saarlasi, kes neid oleks kimbutanud.

1. Mispärast püsisid saarlased kaum vabad kui mandrieestlased?
2. Millal vallutati Muhu ja Saaremaa?Millised maalinnad langesid sel puhul?