34.Keskaegsed linnad

     Ühed ordulossid olid suuremad, teised väiksemad. Mõnede, iseäranis tähtsamate losside ümber kujunesid aegamööda linnad.
     Kõigepealt asusid lossi ümber elama saksa kaupmehed, käsitöölised ja teised, kes elatasid end enamasti juhuslikust tööst. Ordurüütlid ja piiskopid hoolitsesid ise selle eest, et meie kodumaale tuleks rohkem mitmesuguseid ametimehi - sakslasi. Mida enam neid siin, seda kergem eestlaste üle valitseda.

      Oli lossi ümber ehitatud majadest juba kujunenud alev, ehitati ka sellele müür ümber. Nii saigi lossist ja ta ümber olevast alevist linn. Tallinn, Viljandi, Pärnu, Kuressaare ja veel mõned teised linnad on ordulossi, Tartu ja Haapsalu aga piiskopilossi ümber tekkinud.
      Linna ehitamisel hoiti ruumi väga kokku. Majad ehitati ligistikku (näit.Tallinnas), mitmekordsed ja nende pealmised korrad tihti alumisest laiemad. Tänavad tehti kitsad ja kõverad, turuplatsid väiksed.

    Kõrvaloleval pildil on Tartu plaan.
     Plaanil (all) on näha 2 järve (vanad jõesoodid) ja Emajõgi .
     Linna piirab tornide ja väravatega vall ja 2 veega täidetud kraavi.
     Piiskopiloss ühes teiste ehitistega asub vasemal pool Toomemäel ja on vallidega all-linnast eraldatud.
     Pildi ülemisel poolel Toomemäel on näha suur 2-e torniga Toomkirik.
     All-linnas on näha vasakul Raekoda, Maarja kirikut praeguse tartu Ülikooli peahoone kohal ja Jaanikirikut.

     Kõik see tehti selleks, et linna müür saaks võimalikult lühem. Linna müüri ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. Pealegi oli linna seda kergem vaenlase vastu kaitsta, mida lühem oli müür. Sissepoole müüri jäeti üsna avar ruum ringtänava jaoks. seda mööda saadeti kaitsejaid ruttu sinna, kus hädaoht kõige suurem. Niisugune ringtänava osa on näit. veel praegu Tallinnas näha, kus ta kannab Müürivahe tänava nime.
     Nii lossid kui linnad ühendati isekeskis teedega, millel oli nii sõjaline kui ka kaubanduslik tähtsus. Neid mööda liikusid kaubavoorid linnast linna. Kõige suuremaks kasvasid need linnad, mis olid mere või käidavamate teede ääres, näiteks Tallinn, tartu, narva, Pärnu ja Viljandi.
     Elanikke oli meie linnades keskajal vähe. Isegi suuremates linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, ei ulatunud elanike arv üle 10 000. Kuid oma aja kohta olid meie linnad päris rahvarikkad, sest Lääne-Euroopa suurlinnadki ei omanud rohkem kodanikke kui paarkümmend tuhat.
     Mõnes mõttes meie linnad isegi ületasid Lääne-Euroopa omi. Enamasti olid keskaegsed linnad väga mustad ja räpased., Tallinnas oli aga üsna hästi hoolitsetud puhtuse eest. Keskajal varustati Tallinna Ülemiste järve puhta veega. Üle 4 km pikkust veejuhet pidi voolas järvest vesi linna kaevudesse. vett tarvitati isegi tänavate puhastamiseks. Reovee ärajuhtimiseks oli olemas maa-alune kanalisatsioon. Sellised seadised olid keskajal haruldased.

1. kuidas kujunesid Eestis linnad?
2. Mille poolest erinesid orduaegsed linnad praegustest?
3. Miks olid keskaegsetes linnades kitsad tänavad ja väiksed turuplatsid?