36.Hansa leping

     Keskajal puudus üldine riiklik kaitse. Sigis rohkesti röövleid, kes kimbutasid kaupmehi nii merel kui maal. Linnad kui ka vürstid ja teised suurnikud kaitsesid end nagu suutsid. Asutati mitmed linnade lepingud, milledest kõige tähtsam oli Põhja-Saksamaa "Hansa leping": Lepingusse astunud linnad ühendasid oma sõjaväed ja kindlustasid sel teel kaubavooride korraliku kaitse. Sageli pidid nüüd röövrüütlid suurte kaotustega tagasi lossi põgenema.
     Hansa liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes pidas oma koosolekuid Lüübekis. Kui mõni linn ei täitnud lepingu üldisi määrusi, heideti ta liidust välja.
     Liitu kuulusid 14. saj. lõpul ligi 80 linna (näit. Lüübek, Breemen, Hamburg, Danzig, Köln jt.). Hansal olid kaubakontorid paljudes linnades, näit. Londonis, Brügges, Amsterdamis, siis Novgorodis ja Smolenskis. Eesti linnadest olid Hansa liikmed Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi.
     Eriti tähtis oli Hansale Tallinn. Ta oli Novgorodi kaubakontori lähedal ja väga kättesaadaval kohal.
     Hansa leping oli niivõrd tugev, et ta valitses Põhja- ja Läänemerel ja kauples neil vabalt. Läänemeremaadesse toodi riiet, relvi, ehteasju ja suhkrut, veeti aga välja tooraineid, nagu vilja, mett, loomanahku ja merevaiku.
     Hansa kaupmehed kauplesid ka Põhja-Itaalia linnadega.Alul liikusid kaubavoorid mööda mandrit lõunasse, hiljem aga hakati kasutama mereteed. Kaubalaevad liikusid läbi Gibraltari merekitsuse Vahemerre. Nii oli Hansal omal ajal ühendus tähtsamate kaubaturgudega.

1. Miks tekkisid linnade liidud?
2. Milline liit kujunes keskajal kõige tähtsamaks?
3. Missugused meie kodumaa linnadest kuulusid "Hansa liitu"?