43. Vene-Liivi sõja puhkemise põhjused

     Kuidas orduriigis elati, polnud saladus. Naabrid jälgisid sündmusi hoolega. Iseäranis teravalt olid valvel venelased. Nad nägid, et orduriik polnud enam nii tugev kui Plettenbergi ajal. Sõjaväge ei suurendatud ega korraldatud, kindlusi ei ehitatud.Selle asemel ainult lõbutseti.
     Samal ajal valmistas end hoolega sõja vastu Moskva suurvürstiriik, kus valitses Joann IV Julm. Osteti kahureid, püssirohtu ja muud sõjamoona. Seda müüsid venelastele salaja koguni orduriigi kaupmehed.
     Venelaste siht oli oma riigipiire Läänemereni laiendada. Nad tahtsid läänepoolsete rahvastega vabalt kaubelda ja suhelda. Seni taksitasid venelaste kauplemist Liivimaa linnad, piiskopid ja ordu.Linnad tahtsid, et kauplemine toimuks ainult nende kaudu. Ei lastud ka sõjakunsti tundjaid, käsitöölisi ega meistreid, keda venelased Saksamaalt palganud, oma maalt läbi.
     Need takistused pahandasid tsaari. Ta olevat öelnud: "Liivimaa on mulle igati jalus, sellele peab lõpp tulema."
     Nii oli sõjaks tõsiseid põhjusi. Pealegi seletasid venelased ettekäändena, et Tartu piiskopkond peab vana lepingu põhjal maksma Venemaale makse. Sellest  ei ole aga kinni peetud. Nüüd hakati tagantjärele nõudma võla tasumist.
     Et Liivimaalased venelaste nõudmisi ei täitnud, alustas Joann IV Julm sõda orduriigi vastu.

1. Missuguses seisukorras oli Liivimaa sõjavägi peale Plettenbergi surma?
2. Missugune riik oli eriti huvitatud Liivimaast?
3. Kuidas oli Liivimaa Venele takistuseks?
4. Milline ettekääne leiti sõja alustamiseks?