44.Vene-Liivi sõja algus

     Vene väed ilmusid Narva ja Pihkva poolt üle piiri jaanuari lõpul 1558.a.
     Algasid rasked ajad Liivimaal.

      Ordumeister käskis küll juba varakult linnu ja maakondi sõjavägesid korraldada ja maakaitseks valmis olla, kuid see jäi tagajärjetuks. Ei aidanud ka korduvad manitsused. Mõisnikele ja rüütlitele meeldis tol ajal palju enam lõbutsemine. Suur osa maa-aadlist oli Tallinnas koos pulmapeol, mida korraldati suure toreduse ja hiilgusega. Võõraid oli palju üle maa kokku tulnud. Seletati, et seda pidu mäletavad veel lapsed ja lapselapsedki.
     Vaenlase ilmumine ja maa rüüstamine pulmalisi palju ei kohutanud. Nad pidutsesid suure kiitlemisega edasi. Joodi innukalt õlut ja lubati üksteise võidu maha lüüa nii- ja niipalju vaenlasi.
     Kui pulm oli möödas ei saanud pulmalistest maa kaitsejaid. Nad põgenesid mitte ainult venelaste, vaid ka kuuskede ja põõsaste eest, pidades viimaseid vaenlasteks.
     Et maa täiesti lahti oli, tungisid vaenlase väed vabalt sisemaale, riisudes ja põletades Tartu- ja Virumaal. Külad ja alevid tehti maatasa. Vili ja loomad riisuti. Mida ei suudetud kaasa võtta, see hävitati. Loomad aeti küünidesse ja pisteti siis küünid põlema. Nii hävis kõik.

     Mõisnikud leidsid varju lossides ja linnades, kuid rahvas sinna ei pääsenud.
     Kõige enam kannatas Tartumaa. Tartusse oli palju rahvast kokku voolanud. Kõik ei pääsenud linna ja muist pidid jääma linna vallikraavidesse. Külm, nälg ja venelased, kes Tartu alla jõudsid, hävitasid neist suurema osa. Kõike seda nägid linlased pealt, kuid ei suutnud midagi tõsisemat ette võtta.
     Vaenlane leidis Liivis siin-seal küll vastupanu, kuid see kõik oli juhuslik ja jõuetu. Ta lahkus Liivimaalt veebruari lõpul tühiste kaotustega ja rikkaliku sõjasaagiga. Vangiviidud inimesed müüdi orjadeks. Teisi piinati kõige metsikumal kombel. Mõned seotud peergude vahele ja süüdatud põlema. Nii lõppes venelaste rööv- ja rüüsteretk, mida rahvas ei suutnud niipea unustada.

1. Millal algas Vene-Liivi sõda?
2. Kuidas suhtus aadel riigi kaitsemisse?
3. Kirjelda venelaste sõjakäiku!
4. Missugune ala kannatas vene rüüsteretkede all kõige rohkem?