45. Vene-Liivi sõda I
Narva ja Vastseliina langemine

     Pärast sissetungi Tartu- ja Virumaale oli venelastele selge, kui nõrk ja jõuetu on orduriik. Moskva tsaaril Joann IV Julmal kujuneb nüüd kavatsus vallutada kogu Liivimaa.
     Ta hakkab Liivi piirile koondama uut väge ja kõigepealt Narva alla, sest Narva oli Liivi tugevam eelkants idas. Pealegi oli Narva tähtis kaubanduslikult, sest tema kaudu avanes väljapääs Läänemerele.

     1558.a. kevadel hakkavad venelased Jaanilinnast Narva linna pommitama. Linna seisund oli raske: puudusid raha, laskemoon ja toiduained. Väljast ei suutnud keegi otsustavat abi anda.Ühe linnas tekkinud tulekahju ajal õnnestus vaenlastel linn vallutada. Püsima jäi veel esialgu loss, kuid seegi pidi alistuma laskemoona ja toiduainete puudusel. Linnade elanikke ja  lossikaitsejaid lubati lahkuda ja varandus kaasa võtta, välja arvatud kahurid.
     Narva lossi langemisega, mida peeti üheks tugevamaks, kujunes tsaaril kindel otsus Liivimaad täielikult alla heita.

     Pisut hiljem langesid vaenlaste kätte ka Toolse, Rakvere ja Vasknarva, kust rüütlid ja mõisnikud olid lahkunud juba varakult.

     Peale Narva langemist tegutsesid vaenlased Lõuna-Eestis. Moskva tsaari käsul lahkub Pihkvast mitmekümnetuhandeline sõjavägi, et vallutada Vastseliinat, Kastret ja Tartut.
     Vene väed asuvad eeskätt Vastseliina piiramisele. Viimast kaitsmas oli 80 palgasõdurit ja salk talupoegi Jürgen Uexkülli juhatusel. Vaenlased lõid üles "7 võimast laagrit" ja tõid hulk raskeid kahureid. Ometi kaitses Uexküll kantsi imestustäratava vaprusega. Üks kaitsetornidest oli juba purustatud ja müüri avaus tekkinud, aga keegi ei mõelnudki alistumisele.
     Viimaks kujunes siiski teisiti.Ümbrusest lossi põgenud hirmunud inimeste mõjul hakkasid sõdurid mässama. Nad nõudsid ähvardades, et loss vabatahtlikult vaenlase kätte antaks. Lossiülem oli sunnitud oma elu päästmiseks sõdureile järele andma. Loss anti vaenlasele üle ja Uexküll lahkus oma poolehoidjatega.

     Ordumeister jätab sündmustest teada saades Kirepi, kus ta oma vägedega asus, maha ja laseb sealsed kindlused maha põletada. Suure vaevaga jõuab ta viimaks Valka, jättes Tartu saatuse hooleks.

1. Miks pidasid venelased Narva vallutamist eriti tähtsaks?
2. Miks ei suutnud Narva venelaste pealetungile vastu pidada?
3. Kuhu pöördusid venelaste väed Narva alt?