51.Saaremaa Taani valitsuse all
Liivimaa kuningas Magnus

     Nõrk orduriik langes ja osa ta läänepoolseist maist, Saare- ja Läänemaa, läksid Taani hertsogi Magnuse kätte.Viimane püüdis enesele maid juurde võita ja sattus seega sõjajalale Rootsiga. Sõda kestis mitmed aastad järgemööda ja laastas maad. Palju sai kannatada Rootsi vägede poolt Läänemaa. Nad tungisid isegi juba Saaremaale, mis Magnuse seisukorra väga raskeks tegi.

     Ka Moskva tsaar Joann püüdis maid juurde saada. Ta saatis oma usaldusmehed Liivimaale järele kuulama, kuidas oleks võimalik maad ja rahvast oma valitsuse alla saada. Tsaari arvamuse järele pidi Liivimaast saama omaette riik, kuid tema ülemvalitsuse all.
     Samal ajal ihkas aga kuningakrooni Magnus. Ta langeski tsaari meelituste ja kavaluste võrku, astus temaga lepingusse ja sõitis Moskvasse, kus ta nimetati Liivimaa kuningaks. Tsaar lubas sealjuures anda Magnusele oma sugulase naiseks ja rikkaliku kaasavara - 5 tündrit kulda.
     Magnus oli siiski ainult nimeliselt Liivimaa kuningas, sest ta pidi enesele kuningriigi suuremalt jaolt alles võitma. Seda püüdis ta teha Vene abiga. Ta läks varsti ligi 25 000 sõduriga Tallinna alla ja hakkas seda piirama. Linn oli hästi kindlustatud ja mitmekuuline piiramine ei andnud mingisuguseid tagajärgi.
     Siit asus ta Põltsamaale, mille ta oma "kuningriigi" pealinnaks tegi. Nüüd tuli Magnust toetama tsaar ise. Tema liikus üle meie kodumaa juba suuremate vägedega. Ka neist polnud suuremat tulu: nad laastasid peaasjalikult maad ja viisid tuhanded eestlased Venemaale vangi, kus nad orjadeks müüdi.
     Varsti nägi aga Magnus, et tsaar teda petab. Viimane ei andnud temale kunagi soovitaval määral sõjalist abi ja jättis ka ilma rikkalikust kaasavarast. Hertsog Magnuse seisukord muutus seetõttu kord-korralt ikka halvemaks, ta langes isegi vaesusesse. Ei jäänud muud üle kui Liivimaalt põgeneda. Ta asus Kuramaale Pilteni lossi elama, kus ta 1583.a. surigi vaesena ja mahajäetuna.

     Kõik need sõjad ja sõjakäigud Saaremaad peaaegu ei puudutanud, kuigi laastasid väga rängalt meie kodumaa teisi osasid. Seepärast elas rahvas Saaremaal paremini kui mujal. Ka algas peale Magnust Saaremaal pikem rahuaeg.
     Hertsog Magnus andis Kuressaarele 1563.a. linnaõigused ja ainuõiguse Saaremaal sadamat pidada. Sellest oli linnarahvale suurt tulu.
     Hiljem, peale Magnuse surma, kingiti Taani kuninga poolt 12 Saaremaa kirikule maid kirikuõpetajate leskede ülalpidamiseks. Need maad on tuntud meie päevini nn. armuatrade nime all.

1. Kuidas sattus Magnus Rootsiga sõjajalale?
2. Missugused püüded olid Vene tsaaril Liivimaa suhtes?
3. Missugune leping sõlmiti Magnuse ja tsaari vahel?
4. Miks oli Magnus ainult nime poolest Liivimaa kuningas?
5. Kuidas lõppes Magnuse tegevus?
6. Kirjelda rahva olukorda Saaremaal.