53. Kogu eestlaste maa läheb Rootsi alla

     Rootsimaa kuningad ei tahtnud leppida senivõidetud maadega. Nad ihkasid ka neid maid, mis Poola kätte olid läinud.
     Nende lootused läksid täide. Rootsi troonipärija Sigismund III, kes oli katoliku usus üles kasvatatud, valiti Poola kuningaks. Oma isa surma järel päris ta 1592. a. ka Rootsi trooni.
     See oli katoliiklastele ja jesuiitidele väga meele järele. Nad lootsid, et Sigismund III hakkab ka Rootsis toetama katoliku usu levimist. Rootslased olid sel ajal juba kindlad luterlased ja kartsid oma iseseisvuse pärast. Nii valisid nad hertsog Karli Karl IX nime all kuningaks. Ta oli luteriusuline ja valmis kaitsma ka Rootsi riigi iseseisvust.
     Sigismund III nõudis krooni tagasi, mille tagajärjel puhkes sõda Rootsi ja Poola vahel, mida Karl pidas Liivimaal vahelduva õnnega.

     Sõjaõnn kaldus täiesti rootslastele, kui Rootsi kuningaks sai Gustav Adolf.
    
Gustav Adolf oli troonile tulles kõigest 17 aastane, kuid hakkas suure innuga osa võtma valitsusasjust. Ta sai hea hariduse ja kasvatuse Rootsi väljapaistvatelt teadusemeestelt. selle aja kommete kohaselt pidi ta kõigepealt õppima keeli ja matemaatikat. Ta oskas vabalt rääkida saksa, ladina, itaalia, prantsuse ja hollandi keelt ja sai hästi aru inglise ja hispaania keelest. Matemaatilisi aineid õppis ta selleks, et kasutada neid sõjapidamisel. Tal olid ka head kogemused. Juba väikese poisina oli isa lasknud tal osa võtta riigi nõupidamistest ja välissaadikute vastuvõttudest.

     Gustav Adolf oli osav sõja- ja riigimees. Ta püüdis kõiki Läänemere ümber olevaid maid Rootsi külge liita. Nii oleks ka kogu Läänemeri Rootsi võimusesse langenud ja rootslastele oleksid avanenud head võimalused kauplemiseks. Pealegi oli meie maa küllalt viljakas.. Siit veetud 16.sajandi lõpul palju rukist välja. Meie rukkid olnud odavad, seisnud kaua rikkumata ja olnud seepärast otsitavad.
     1621.a. piiras Gustav Adolf 20 000 mehega tugeva Liivimaa linna Riia ümber ja vallutas selle.
     Mõned aastad hiljem, 1625.a. langes ka Tartu Rootsi kätte. Sõda kestis siiski edasi. Sõditi Kura- ja Leedumaal. Poolakad ei suutnud siingi vastu pidada. Viimaks tehti poolte vahel rahu Altmarkis 1629.a.Selle rahulepingu põhjal ühendati kogu Liivimaa Rootsiga. Nii läks peaaegu kogu eestlaste maa Rootsi valitsuse alla. Ainult Saaremaa jäi veel Taani kätte. Ka see ühendati paarkümmend aastat hiljem Rootsiga. Seega oli kogu eesti rahvas Rootsi valitsuse all. Algas uuendusterikas "vana hea Rootsi aeg", mida rahvas veel praegugi mäletab.

1. Miks tekitas Sigismund III troonile saamine katoliiklastele heameelt?
2. Miks tekkis Sigismund III ja Karl IX vahel sõda?
3. Millist sihti taotles Gustav Adolf sõdades?
4. Missugused muutused tekkisid sõjapidamises G. Adolfi troonile tulles?
5. Missugused tähtsad Liivimaa linnad vallutas G. Adolf ning millal?
6. Millal tehti Altmarki rahu ja mida otsustati seal Liivimaa suhtes?