Rootsi rahvas elas algusest peale vaba ja iseseisva rahvana. Kord sattusid ka nemad vôôra, Taani riigi vôimu alla. Taani kuningad valitsesid rootsi rahvast selleks määratud ametnikkude kaudu. Need koormasid ühes môisnikkudega rahvast suurte ja raskete maksudega. Mônikord vôeti talupojalt ära isegi ta viimane hobune. Rahva soovidest ja hädadest ei hoolitud. Kes Taani ametnikkude valitsusega rahul polnud, neid ähvardas surm. Mida raskemaks läks rahva seisukord, seda enam kurdeti taga endist iseseisvust. Raske vôôra surve all vôttiski viimaks rootsi talupoeg sôjariistad ja purustas vôôra vôimu, kusjuures rahvajuhiks hakkas aadlimees G u s t a v V a s a. Seejuures hoidus osa môisnikke Rootsi iseseisvuse, osa aga Taani kuninga poole.
     Rootsi rahva kannatus lôppes, kui viimane ühine (Taani, Rootsi, Norra) kuningas laskis hulga Rootsi tähtsamaid tegelasi surmata Stokholmi turuplatsil. Langenute hulgas oli ka Gustav Vasa isa. Kui Gustav Vasa sellest kuulis, hakkas ta raugemata jôuga tööle kodumaa päästmiseks. Ta pöördus talupoegade poole ja leidis nende poolt vastukôla. Gustavi vägede arv kasvas imekiiresti. Varsti oli terve maa vabadusvôitlejate vôimuses. Kui Taani vôim oli kukutatud, kutsuti riigipäev kokku ja kuulutati Gustav Vasa kuningaks. Seega oli Rootsi täiesti iseseisvaks saanud. Rootsi riigipäeva ei saa vôrrelda ühegi teise riigi riigipäevaga ega tolleaegse vana Liivimaa maapäevaga. Riigipäevale saatsid Rootsis saadikuid kôik seisused, ka talupojad. Seal töötati välja seadused ning otsustati, kui suurel määral rahvalt makse nôuda. Nii vôtsid talupojad oma saadikute kaudu osa ka riigipäevast, riigivalitsemisest. Seda ôigust polnud talupojel peaaegu kuskil mujal. Talupojad olid Rootsis vabad ja jäidki vabaks. Pärisorjusse pole nad kunagi langenud. Talupojel oli ka ôigus oma saadusi vabalt linnades müüa.
     Kui Gustav Adolf, Vasade suguvôsast, troonile astus, säilitas ta Rootsi talupoegade senised ôigused. Ta püüdis neile sealjuures veel enam kaitset anda kôrgemate seisuste omavoli vastu. Gustav Adolf oli osav riigivalitseja ja rahvas pidas temast lugu.

1. Miks polnud rootslased rahul Taani ülemvõimuga?
2. Kelle juhatusel tõstsid rootslased Taani vastu mässu?
3. Miks oli osa mõisnikke mässu vastu?
4. Kes sai pärast mässu Rootsi kuningaks?