57.Kirikuelu korraldamine.

     Kirikuelu, mis täiesti korrast ära oli, hakati samuti korraldama.
     Sôdade ajal olid kirikud lagunenud vôi täiesti purustatud. Ôpetajaiks olid pääsenud inimesed, kel polnud mingit haridust ega vähematki arusaamist usust. Nii see edasi kesta ei vôinud. Rootsist saadeti üks kôrgem vaimulik (piiskop) meie kodumaale, kes pidi siin kirikuelu uurima. Ta nôudis uuendusi kirikuelus, kuid ka pärisorjuse kaotamist, sest eestlased polevat oma loomu poolest halvemad kui teisedki rahvad. Pealegi olla pärisorjus ka teiste rahvaste juures kôigi pahede peapôhjus.
     Pärisorjust küll ei kaotatud, kuid kirikuelus vôeti ette tähtsad uuendused.
     Kutsuti ametisse kindralsuperintendent ja asutati ülem-kirikukohus k o n s i s t o o r i u m. Nende ülesandeks oli ôpetajate üle otsustamine, kirikute sissetulekute ja ülalpidamise eest hoolitsemine jne.
      Seisukord paranes varsti. Oma ülesannete kôrgusel seisvad ôpetajad kutsuti ametisse, kirikuid parandati hoolega, ehitati uusi juurde, sôdade tagajärjel môisnikkude kätte läinud kirikumaad nôuti tagasi jne. Ka paganausu (näit. laste ristimata jätmine, surnute matmine pühadesse metsasalkadesse, naiste tômbamine) hakkasid aegamööda kaduma.

     Ka eestikeelsele vaimulikule kirjandusele pandi Rootsi aja lôpu poole kindel alus. Keeleuuendaja Johann Hornungi sulest ilmus "Koddo ning Kirgo raamat", siis teiste poolt Luteruse "Katekismus", "Tartu laulu- ja palveraamat" j.t.

1. Mida tehti meie maal Rootsi ajal kirikuelu korraldamiseks?