59.Talupoegade kaitse.

      Karl XI, asudes môisade tagastamisele, püüdis taotella kaht sihti: suurendada riigi sissetulekuid ja kaitseda talupoegi môisnikkude rôhumise vastu.
      Kuigi riigivalitsus eesti talupoegi pärisorjusest ei vabastanud, nagu ta seda alul kavatses, tôi môisade tagastamine neile siiski tôsist tulu. Môisad olid nüüd riigi päralt ja anti rendile.
      Endastmôistetavalt oli riigivalitsusel tarvis teada, kui palju vôivad môisnikud talupoegadelt maksu ja teopäevi nôuda. Selleks vôeti ette talumaade môôtmine ja hindamine.
     Teopäevi ja makse nôuti maa suuruse ja headuse järgi. Kôik talupoja kohustused tähendati
v a k u r a a m a t u s s e . Talupoja käes oleva raamatukese ühele leheküljele märgiti, mis on maksta, teisele lehele aga, mis ta maksnud. Rohkem kui vakuraamatusse märgitud, polnud môisnikul ôigust talupojalt nôuda. Oli ta kôik oma kohustused täitnud, polnud môisnikul ôigust teda kohast välja tôsta. Môisnikul polnud seda ôigust ka siis, kui talupoeg vaeseks juhtus jääma ega suutnud tasuda oma maksusid. Talupojalt vôis sel juhul maad ära vôtta ainult maavalitseja. Kui môisnik-rentnik juhtus talupojalt enam kohustusi nôudma kui vakuraamat seda lubas, siis ootas teda karistus. Näit. iga ülearuse hobusepäeva eest pidi môisnik trahvi maksma 2 riigitaalrit ja iga ülearuse jalapäeva eest 1 riigitaalri. Üle normi vôetud maksud pidi môisnik talupojale tagasi andma ja sama palju trahvi maksma kiriku heaks.
     Valitsus kaitses talupoega ka sel teel, et viljalaenu protsendi kindlaks määras. Kui talupoeg môisnikult vilja laenuks vôttis, ei tohtinud môisnik tagasimaksmisel rohkem kasu vôtta, kui seadus lubas. Seni oli môisnik olnud ainuke maksude ja orjuste määraja. Nüüd aga enam mitte, sest ta pidi seadusi arvestama.
     Kui môisnik hakkas talupoega rôhuma, vôis viimane koguni môisniku peale kaevata ja kohtult kaitset nôuda. Tegelikult pöördusidki talupojad kohalikkude kohtude ja ka kuninga enese poole ning leidsid tähelepanu. Talupoegade müümisest ja kinkimisest ei vôinud sel ajal juttugi olla.
     Kindla seadusliku kaitse all hakkas talupoja seisukord paranema. Talupojal jäi nüüd enam aega üle oma pôllu harimiseks ja majapidamise korraldamiseks. Ka ei saanud môisnik viimast viljakülimittu enesele nôuda. Talupojal jäi saagi korral pôllusaadusi ülegi. Need müüs ta linna. Selleks andis loa Gustav Adolfi ajal välja seadus.
    Parema pôlluharimise ja suurema viljasaagi tôttu paranes aga kôigepealt talurahva toitumus. Üldse hakkas talurahva elu vähehaaval lahedamaks muutuma.

1. Missuguste korralduste ja määrustega kaitsti Karl XI ajal talupoegi mõisniku omavoli vastu?