5.Elamud ja põllutöö

      Aegamööda õpiti kasvatama taimi. Sellest kasvaski välja põllundus. Esialgu tehti maa kohedaks keppidega, seejärel tarvitati maaharimiseks mingit kõplasarnast riista ja viimaks leiutati ader.
     Põllumaaks ei olnud sellised suured väljad nagu praegu, vaid väikesed maalapikesed siin-seal, metsade ja padrikute keskel. Seal kasvatati otra, nisu ja naerist.
    Hiljem jõuti ka nii kaugele, et hakati loomi taltsutama ja neid kasvatama. Vanim koduloom oli koer, kellele järgnesid lehm, lammas, siga, kitsed ja viimaks ka hobune.    

aja14.jpg (57761 bytes)      Aja jooksul muutusid inimeste eluhooned. Koopa asemele astusid hütid, püstkojad ja vaiehitised, mis andsid paremini kaitset loomade ja vaenlaste vastu.


    Kiviaegsete inimeste elupaigad olid enamasti vee ääres. Nii oli see ka meie kodumaal.
     Sellest annavad tunnistust leiud, näiteks Reiu jõe suudmest Pärnumaal ja Kunda rannalt Virumaal.
     Mujaltki on leitud kiviaja asju.

      Reiu jõe põhjast leiti kivikirveid, saage, peitleid, luust tehtud naaskleid, noole ja odaotsi, õngekonksusid ja luust nikerdatud jumalakujuke. Samasuguseid asju leiti ka Kunda rannalt. Kundast, väikese järve äärest, mis nüüd on kuivaks jäänud, leiti umbes 250 luust ja sarvest asja (ahingud, naasklid ja muud tarbeasjad). Leid näitab, et asunduse elanikud on elatanud end jahist ja kalapüügist. Kõik need tööriistad kuulusid inimestele, kes elasid mõnede arvamuste järgi kas parvedel või isegi vaiehitistes. aja15.jpg (49904 bytes)

     Kiviaja asju ei ole leitud ainult Eestist, vaid ka teistest maadest.
     Kiviaeg valitses Eestis umbes kuni 1700 a. e. Kr. sündimist.

1. Mille poolest erinevad inimeste elamud kiviaja alguses ja lõpus?
2. Kuidas hariti põldu ja mida kasvatati?
3. Mis oli eluülalpidamise allikas kiviajal peale põllutöö?
4. Kus asuvad meie kodumaal tähtsamad kiviaegsed leiukohad?
5. Millal lõppes kiviaeg Eestis?