62.Kuidas hindasid talupojad rootsiaegseid uuendusi.

     Rootsiaegsed uuendused tôid küll môningaid parandusi talurahva ellu, kuid siiski vähe. Palju jäi veel tegemata.
    Talupoeg oli endist viisi maa külge seotud. Pôgenes ta, siis vôis môisnik teda nagu ordugi ajal tagasi nôuda.
     Talupoeg vabastati küll môisniku kohtumôistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariôigus. Seda ôigust tarvitas môisnik tihti kurjasti.
    Kindlaksmääratud maksud olid kôrged ja teopäevade arv küllalt suur. Kôik see lasus raske koormana talupoegade ôlgadel.
    Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja pôlluharimise viis oli vähe tootev.
    Valitses kolmepôllusüsteem, mille juures vilja all oli kôigest kaks kolmandikku.
     Pôllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nôrk.
     Laudasônnikut ei jätkunud ja kunstsônnikut sel aja veel ei tuntud.
     Tôsiseid raskusi tegi pôllumehele ka pôldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Peale pôlispôllu oli talupoegadel kasutada veel rohkesti metsamaid. Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jôupingutusega.

    Vaatamata kôigele sellele tundus rahvale Rootsi aeg endisest paremana.
     Rahvas ise hindas Rootsi aega väga tabavalt: "Rootsi aeg oli vana hea aeg. Kui maha kukkusid, vôisid oma loaga üles tôusta." Selle lausega on öeldud, kui väikesed olid siiski talupoja ôigused Rootsi ajal.

    Karl XI suri vôrdlemisi noorelt, 42-aastasena. Ta oleks veel palju teinud eestlaste vaimse elu ja pôllunduse arendamiseks. Saatus tahtis nii, et meie esivanemad pidid Vene valitsuse all veel rasket orjapôlve kannatama. Vene valitsuse alla sattusid eestlased Pôhjasôja tagajärjel.

1. Kuidas môjus môisate tagastamine talupoegade olukorrale?
2. Mille poolest jäi meil talumeeste ôiguslik seisund Rootsi aja lôpulgi viletsaks?
3. Mille poolest oli sel ajal pôlluharimisviis halb?